Riina Klais valmistab oma perele peamiselt köögiviljahoidiseid, milleks on kasutanud tavalist 30%-list söögiäädikat. «Seda on lihtsam kasutada siis, kui abiks on marinaadisegud,» teab perenaine. Tema lemmikud on marineeritud Seened ning Sibula-, Paprika- ja sibulasegu, mis sobib lisandiks köögiviljade ning Makaroni- ja Riisiroogadele.

Peagi sai selgeks, et äädikhape ei teki mitte ainult veini juhuslikul riknemisel, vaid seda protsessi on võimalik ise soovi järgi algatada ja suunata. Naturaaläädikat, mille kangus on üldiselt 5–7% valmistatakse maailmas mõnest kohalikust, kergesti kättesaadavast ja harjumuspärasest toiduainest.

Äädikas osaleb hapude hoidiste valmistamise kõrval praepanni deglasseerimisel pärast Liha pruunistamist, liha marineerimisel pehmendamiseks ning külmades kastmetes, millest tuntuimad on Majonees, Sinep ja Vinegrettkaste.

Mõnikord kasutatakse äädikat, peamiselt palsamiäädikat ka puuviljade või puuviljasalatite maitsestamiseks. Hästi sobib see ka köögi- ja puuviljade marineerimiseks, kuid salatikastme valmistamisel või liha pehmendamisel eelistatakse siiski naturaalseid äädikaid või Sidrunimahla.

Äädikas parandab tervist

Lisaks meeldivalt hapule maitsele ja suurepärastele säilitavatele omadustele on äädikat kasutatud tervisehädade ravimiseks. Tervistavate omaduste poolest kerkib teiste hulgast esile Õunaäädikas, millest on leitud ohtrasti Kolesterooli alandavat Pektiini, lisaks sellele 19 mineraali (kaaliumi, fosforit, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi, väävlit, rauda ja fluori) ning seda inimorganismile ideaalses looduslikus vahekorras. Ühtekokku on õunaäädikast leitud 93 inimesele kasulikku ühendit.

Muidugi võib õunaäädikat kasutada tavalise äädikana, kuid tema tervendav mõju ilmneb kõige tõhusamalt tugevasti lahjendatuna. Ainevahetuse kiirendamiseks soovitatakse juua paar korda päevas pool tundi enne söömist 2 dl jahedat vett, milles on lahustatud 1 teelusikatäis õunaäädikat. Kes soovib, võib lisada vedelat Mett.

Lahjendamata kujul peale määrituna leevendab õunaäädikas päikesepõletust ja putukahammustusi, kuristamisel parandab efektiivselt haiget kurku.

Luksuslik maitseaine

Palsamäädikas on Itaalias Modena ümbruses juba peaaegu tuhat aastat valmistatud ainulaadne toode aceto palsamico, mida saadakse valge veiniäädika vähemalt 12 aasta pikkusel laagerdamisel puutünnides. Tulemus polegi tegelikult enam äädikas, vaid pigem tilgakaupa lisatav luksuslik maitseaine.

Palsamäädika valmistamiseks tallatakse heledad viinamarjad suurtes tõrtes paljajalu pudiks. Saadud mahl kurnatakse suurtesse vaskanumatesse ja keedetakse, kuni esialgsest kogusest on järel kolmandik. Saadud viskoosne vedelik pannakse äädikapärmi abil käärima. Kui mahlast on fermenteerumisel saanud äädikas, villitakse see väikestesse puidust tünnidesse, mis on valmistatud kas tammest, kastanist, kadakast, kirsist, akaatsiast või mooruspuust.

Laagerdumise jooksul aurustub palsamäädikast läbi tünni välja veel 30–40% vett ning äädikas tõmbab endasse lõhnu ja maitseid puutünnist, mida on samal otstarbel kasutatud aastakümneid või isegi aastasadu. Arvutused kinnitavad, et ühe liitri palsamiäädika tootmiseks kulub mitte vähem kui 30 liitrit viinamarjamahla.

Vähemalt 12 aastat laagerdunud standardne Modena palsamiäädikas on tume siirupitaoline vedelik, mille algne bukett on asendunud puutünni antud maitse ja lõhnaga. Pool teelusikatäit seda imeainet on küllaldane, et maitsestada või marineerida kala, salatit või lihasteiki. Itaalia kõrgseltskond tilgutab palsamiäädikat maasikatele või joob seda väikese lonksu lõuna lõpetuseks.

Supermarketites võib leida originaalidest mitu korda odavamaid tooteid. Enamasti on tegemist vedela, lühikest aega laagerdunud tavalise äädikaga, mida on karamellsiirupiga tumedamaks toonitud. Maitselt jäävad need äädikad veiniäädika ja sojakastme vahepeale ning sobivad üsna hästi salatikastmetesse.

Kui tahate osta ehtsat palsamiäädikat, kontrollige hoolega, et sildil oleks palsamiäädika valmistamist rangelt kontrolliva konsortsiumi nimetus Compagnia del Montale Aceto Palsamico di Modena.

Äädikas aitab

• Toite, mis on äädikaga valmistatud, ei tohi vask-, messing- ega tsinkanumates säilitada. Kõige parem on selliseid toite säilitada portselan- või kivinõudes.

• Et kapsa keetmisel eralduks vähem ebameeldivat lõhna, tuleb kaane alla asetada äädikas niisutatud marli.

• Riis jääb keetmisel ilusasti valgeks, kui keeduveele lisada veidi äädikat.

• Peet säilitab ilusa värvi, kui keeta seda nõrgas äädikavees.

• Et keedetud kartulitele ei tekiks siniseid plekke, lisatakse veele pisut äädikat.

• Närbunud till, selleri- ja petersellilehed muutuvad taas värskeks, kui nad panna äädikavette.

• Et puhastatud seened ei tõmbuks mustaks, asetatakse nad soolvette, millele on lisatud pisut äädikat.

• Kuivanud sinepi värskendamiseks tuleb sellele lisada äädikat.

• Et riivitud mädarõigas ei tumeneks, tuleb see üle kallata 3–5% äädikalahusega.

• Äädika asemel kasutavad nutikad perenaised kurkide sissetegemisel ebaküdoonia vilju (1-liitrise purgi kohta tükeldada ja lisada marinaadi 1 ebaküdoonia vili).

• Kalalõhn kaob kätelt ja nõudelt, kui neid pesta lahja äädikalahusega (2 l vee kohta 1 spl äädikat).

• Katlakivi saab äädika abil kõrvaldada. Kastrulisse tuleb valada nii palju äädikat, et kõik kiviga osad oleksid sellega kaetud. Lasta 2–3 tundi seista. Seejärel põhjalikult pesta.

• Uusi savinõusid küüritakse kuuma äädikaveega.

• Kaua seisnud termospudelist kaob ebameeldiv lõhn, kui seda loputada äädikaveega.