---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik grill

---

 

 

Õli

 

 

 

Vaata ka Oliivõli

 

 

inglise k: cooking oils

 

soome k: ruokaöljyt

 

rootsi k: olja

 

Rikkalik valik toiduõlisid meie kaupluseriiulitel on ühest küljest igati meeldiv, teisest küljest aga üsna segadusseajav: millist õli eelistada?

 

Õli valik

võiks toimuda kolme kriteeriumi järgi: esmalt kuumustaluvus ja seejärel maitse; terviseteadlike inimeste jaoks on väga oluline ka rasvhappeline koostis. Külmalt kasutatavate ehk salatiõlide puhul saate esimese kriteeriumi vahele jätta ning arvestada vaid maitse ja tervislikkusega.

 

Kuumustaluvus

ja sellega koos ka suitsemispunkt jagavad õlid selgelt kahte suurde rühma – praadimisõlid ja salatiõlid. Praadimisõlid peavad taluma pannil või friteerimisanumas tekkivat kõrget kuumust ilma, et neis hakkaksid tekkima ebasoodsad, vitamiine lõhustavad, magu ja seedeorganeid ärritavad, ensüümide tegevust takistavad ning halvemal juhul isegi vähki tekitavad ehk kantserogeensed ained. Suitsemispunkt on temperatuur, mille ületamisel õli hakkab suitsema, omandab ebameeldiva maitse ning annab selle edasi ka toidule. Reeglina tekivad kuumust halvasti taluvates õlides ebasoovitatavad muutused juba varem, kui suitsemine sellest märku annab.

 

Nende kriteeriumite järgi on parimateks praadimisõlideks maisi-, viinamarjaseemne-, rapsi-, rüpsi-, maapähkli-, päevalilleseemne- ja sojaõli; hästi talub kuumust ka tavaline Oliiviõli. Sojaõli kuumutamisel tekkiv maitse ei kasuta alati meeldida, mistõttu võiksite pannil kuumutatud õli eelnevalt maitsta saiatüki abil.

 

Segatud õlid.

Kui tegemist pole mitte kindla õliliigi, vaid seguõliga, peab selle praadimiskõlblikkust näitama etiketil olev kasutussoovitus. NB! Kui vähegi võimalik, valige alati mõni ülalpool loetletud õlisortidest, mis lisaks kuumuskindlusele on ka tervislikud. Seguõlide koostis jääb pahatihti teadmatuks ning jätab nii mõnigi kord soovida nii maitse-ja lõhnaomaduste kui tervislikkuse poolest. Mitte kuidagi ei saa heaks kiita ka toiduõli ostmist turgudelt.

 

Maitse.

Nii mõnedki erilise maitsega, eksootilistest ja kallitest õlidest nagu pähkli-, seesami-, mandli-, avokaado- jm õlid sobiksid küll ka praadimiseks, kuid neid pole mõtet selleks raisata. Maitsestage nendega hoopiski roogi, esmajärjekorras salateid; paadimisel võiks näiteks seesami- või pähkliõli kasutada ainult köögiviljade wokkimisel. Salatiõlide hulka kuulub ka oliiviõli; eriti küllusliku ja tugeva maitse annab ekstra-virgiinõli.

 

Rasvhapete sisaldus

(vt Rasvad meie toidus). Enim polüküllastumatuid rasvhappeid leidub saflooriõlis (74,5%) ja viinamarjaseemneõlis (71%). Neist esimene jääb küll vaid Ameerika mandrile, kuid teine on meilgi suurtes toidupoodides saadaval. Tavalisematest õlidest on parim päevalilleõli (65,7%), järgnevad maisiõli (58,7%) ja sojaõli (57,9%). Tervislikud on ka rüpsi- ning rapsiõlid. Viimast esindab meil kodumaine toode Olivia, milles on vaid 7% küllastatud rasvhappeid.

 

Kui õli etiketil aga on vaid lakooniline “Toiduõli”, siis otsige sealt kindlasti ka teavet kasutatud toorainete ja õli enda rasvhapete sisalduse kohta. Kui seguõlis on küllastumatuid rasvhappeid vähem kui 50% või küllastunuid enam kui 15%, oleks oma tervise huvides arukas eelistada puhtaid õlisid isegi siis, kui nende hind on kõrgem.

 

Terviseõli.

Kui eelarve lubab, võiksite tervisekauplustest otsida Soomes külmpressimismeetodil valmistatud Pellava linaseemne-toiduõli, mis sisaldab kuni 60% organismile ülivajalikku alfalinoleenhapet, mida organism ise ei suuda toota. Alfalinoleenhappest tekivad organismis omega-3 rasvhapped, mis omavad muu hulgas ülisuurt tähtsust vähktõve ennetamisel ning viimastel andmetel ka hingelise tasakaalu, eriti depressiooni seisukohalt. Pellava-õli tarbitakse ainult toidulisandina kas jogurtisse või kohupiimakreemisse segatuna ja kuni 2 supilusikatäit päevas.

 

Maitsestatud õlid

Suurpoed pakuvad küllaltki suures valikus ürtide või muude maitseandjatega maitsestatud õlisid, mis on ühtviisi mõnusad nii salatikastmete valmistamisel kui ka praadimisel.

 

Omatehtud maitseõlid.

Taoliste õlide kodusel valmistamisel võiksite arvestada, et kui äädikad säilivad väga kaua isegi maitsestatult, kipuvad maitseõlid juba kolme kuu pärast ilmutama kergeid räästumismärke. Seetõttu tehke üht sorti korraga vaid niisuguses koguses, mille te jõuate kiiresti ära tarvitada. Ning nagu äädikagi puhul, nii võiks siingi piirduda ainult üheainsa lisandiga või siis kasutada näiteks niisugust rahvusvahelises kulinaarias tunnustust leidnud maitseühendit nagu küüslauguküüntega pikitud väikesed õhukesekoorelised Sidrunid, Tshilli, Ingverijuur, Must pipar, või siis Basiilik ja/või Estragon ja Küüslauk.

 

Valmistamine.

Kallake vajadusel katki vajutatud või peenemaks lõigatud maitseandjad üle mõne tavalise neutraalse heleda õliga, mis sobib nii praadimiseks kui salatiõliks. Sulgege anum ja hoidke vähemalt kaks nädalat jahedas pimedas kohas. Edasi talitage samuti kui äädika puhul. Tshilliõli saamiseks kuumutage 100 g peenestatud tshillipipraid (vt ettevaatusabinõud peatükist Tshillipiprad) 3 dl õlis madalal kuumusel 10–15 minutit; laske jahtuda. Lisage 2 tl Cayenne’i pipart, segage hästi läbi ja laske vähemalt 12 tundi maitsestuda. Kurnake läbi kohvfiltri pudelisse ja lisage paar värsket tshillikauna.

 

Säilitamine.

Hoidke maitsestatud õlisid pimedas ja jahedas, sahvri või jahekapi puudumisel külmkapi kõige soojemas osas. Külmkapis omandab õli küll piimja varjundi, kuid muutub toatemperatuuril uuesti läbipaistvaks. Tavalised õlid säilivad ka tavalises kapis.

 

Raps

 

Ajalugu, kasvatamine ja kasutamine

 

Rapsi tundsid juba vanad roomlased. Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi.

 

Raps on botaaniliselt kaalika teisend ja tema lehed on sinakasrohelised. Selle värvuse on ta pärinud ühelt oma ristlusesivanemalt, söögikapsa looduslikult teisendilt. õitseajal on rapsipõld nagu ilus tihe kollane lillevaip. Mesilastele on rapsipõld hea korjemaa.

 

Rapsil on kaks vormi: suvi- ja taliraps. Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma. Raps kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Tema seemned on väikesed, hallikas- või pruunikasmustad kuni mustad.

 

Tänapäeval saadakse rapsist mittekuivavat õli, mida varasemail sajandeil kasutati õlilampide põletusõlina ja hiina duši valmistamisel.

 

Heino Kiik "Maailma viljad" - Valgus (1989)

 

 

Segatud õlid

 

 

Kui tegemist pole mitte kindla õliliigi, vaid seguõliga, peab selle praadimiskõlblikkust näitama etiketil olev kasutussoovitus.

NB! Kui vähegi võimalik, valige alati mõni loetletud õlisortidest, mis lisaks kuumuskindlusele on ka tervislikud. Seguõlide koostis jääb pahatihti teadmatuks ning jätab nii mõnigi kord soovida nii maitse-ja lõhnaomaduste kui tervislikkuse poolest. Soovitav ei ole ka toiduõli ostmine turgudelt.

 

Taimeõlid toiduks ja raviks

 

Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja

 

AIVE LUIGELA

 

 

Rasvad on süsivesikute kõrval organis­mi tähtsad energiaallikad, sisaldavad ka rasvas lahustuvaid vitamiine ning on va­jalikud nende imendumiseks. Toidurasvad on olulised sapi väljutajad. Kui toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe ning see pee­tub sapiteedes, kus sapis olevad soolad lades­tuvad ja võivad põhjustada sapikivisid.

 

Rasvad on organismi võimsaim ener­giaallikas, vajalikud ka ajutegevuseks ning ainevahetust reguleerivate ainete sünteesil.

 

Küllastamata rasvhapped on tervislikud

 

Taimeõli on peaaegu puhas taimne rasv, mis koosneb peami­selt küllastamata rasvhapetest - need on tervislikud ning orga­nism omastab neid hästi.

 

Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:

 

● küllastunud rasvhapped

 

● monoküllastamata rasvhapped

 

● polüküllastamata rasvhapped.

 

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, kuid see on tinglik jaotus. Mida vedelam on rasv oma loomulikus olekus, seda rohkem leidub sel­les tervislikke, küllastamata rasvhappeid.

Saame ka asendamatuid rasvhappeid

 

Mõningaid rasvhappeid ei ole organism võimeline ise toot­ma, mistõttu peab neid saama valmis kujul toiduga. Neid nime­tatakse asendamatuteks rasvhapeteks, mis jagunevad

 

- oomega-3 rasvhapeteks

 

- oomega-6 rasvhapeteks.

 

Kõiki neid leidub taimeõlides, oomega-6 rasvhappeid rohkem just oliivi- ja linaõlis.

 

Asendamatutel rasvhapetel on organismis mitu ülitähtsat ülesannet: need kindlustavad rakumembraanide häireteta talit­luse, nendest lähtub mitme bioaktiivse aine süntees ning neid on vaja häireteta ainevahetuse kulgemiseks.

Et ei tekiks vitamiinipuudus

 

Rasvadel, sealhulgas taimeõlidel, on oluline tähtsus rasvla­hustuvate vitamiinide seisukohalt. Toidu bioloogilist väärtust ei hinnata üksnes valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide järgi. Vitamiinidel on oluline osa rasva ja süsivesikute muutmisel energiaks ning luu- ja sidekoe moo­dustumisel. Vitamiinid jaotatakse kaheks:

 

rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E ja K-vitamiin)

 

-vesilahustuvad vitamiinid (B-kompleksi vitamiinid ja C-vitamiin).

 

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, võib meil tekkida rasvlahus­tuvate vitamiinide puudus, olgugi et sööme neid vitamiine ehe­dal kujul või nendest rikkaid, kuid rasvavaeseid toiduaineid.

 

Rasvana on taimeõlid väga tervislikud ka seetõttu, et need ei sisalda kolesterooli nagu kõik teisedki taimsed toiduained. On teada, et vere kõrge kolesteroolisisaldus soodustab ateroskleroosi, mis võib põhjustada südame pärgarterite umbumist. Kuid just polüküllastamata rasvhapped, mida leidub taimeõlis, vahendavad vere kolesteroolitaset.

2-3 supilusikataiest päevas piisab

 

Et mitmekülgseks tervislikuks toitumiseks vajame nii loom­set kui ka taimset rasva, on tavainimesele selge. Kahtlane, kas seda mõistavad taimetoitlased ja väga ranget dieeti pidavad kaa­lulangetajad. Kui organism jäetakse varasest noorusest peale il­ma asendamatutest rasvhapetest või rasvlahustuvatest vitamii­nidest, võivad sellega täiseas kaasneda ebameeldivused (naha­kuivus, pahaloomulised kasvajad, veresoonte ummistused ja jäi­kus, südamehaigused, lihaste kärbumine, soolepõletikud jm). Loomulikult ei tohi rasvadega liialdada, sest liig soodustab ke­hakaalu tõusu, südame- ja veresoonkonnahaigusi, vähki jt tõbe­sid. Seda kõike eriti loomsete rasvadega liialdamisel. Kuid ei ta­su vaimustusse sattuda ka soovitusest "mida rohkem toiduõli, se­da kasulikum tervisele".

 

● rasva osakaal päevasest toiduenergiast ei või olla alla 20-25% ega üle 30%.

 

● Üldisest toidurasvast kogu toidus peab 1/3 olema taimne rasv (taimeõli)

 

● Normaalse kehaehitusega täiskasvanu vajab päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehakaalu kohta. Seega 2-3 sl täisväärtuslikku õli päevas on piisav kogus, mitte arves­tada majoneesi ja määrdemargariiniga sissesöödud õli.

 

 

Biokeemilised uuringud on näidanud, et õlide (ka kalaõlide) kestev liigtarbimine võib kasu asemel tuua kahju. Nii suureneb risk haigestuda vähktõppe, veri võib muutuda liiga vedelaks ning veresoonte lupjumine võib hoopis hoogustuda.

 

Inimese toidus peavad iga päev esindatud olema kõik 3 tüüpi rasvad. Arvestades seda, et nii liha- kui ka piimatoodetega saa­me tihti isegi liiga palju küllastunud rasvu, peame tasakaalusta­miseks saama taimseid toiduõlisid vastavalt soovitustele.

Taimeõli kahel viisil

 

Taimeõli valmistatakse õlitaimede seemnetest, viljadest ja tuu­madest, samuti teraviljaidudest.

 

Õli saadakse kätte kahel viisil:

 

● külmpressimisega (40 kraadi juures)

 

● kuumtöötlemisega (leotamine 70-80 kraadi juures).

 

Külmpressimisega saadakse kõrgema kvaliteediga õlid, mis on küll hinnalt kallimad, kuid nendes säilivad toorme vitamiinid. Kuumtöötlemise kõrgem temperatuur, lisanditest puhasta­mine ning sageli ka säilitusainete lisamine vähendavad oli toi­teväärtust. Kuumtöötlusega saab rohkem õli ning selle hind on ka odavam.

 

Ühel või teisel viisil saadud õli puhastatakse erineval mee­todil. Külmpressimisel säilivad õlis küll kõik kasulikud ained, kuid selle sisse jäävad vabad rasvhapped, mis soodustavad oli rääsumist. Selleparast on külmpressitud õlide säilivusaeg lühem kui kuumtöödeldud õlidel.

 

Külmpressitud õlidest on meil müügil oliivi-, pähkli-, seesa­mi- ja linaseemneõli - kõik suure vitamiinisisaldusega ja rikkad bioloogiliselt tähtsate toimeainete (rasvhapete) poolest.

Milline õli ja kuidas kasutada

 

Toiduõli ostes vaadake kindlasti, millest see on toodetud ja milleks seda kasutada. Kahjuks on müügil ka niisuguseid õlisid, millel puudub täpne info. Need õlid on küll odavamad, kuid kahtlase väärtusega.

 

Vahel on etiketile märgitud kas "salatiõli" või "praadimisõli". Praadimisõli sobib nii praadimiseks kui ka külmalt salatites kasutamiseks. Salatiõli aga võib üksnes külmalt tarvitada. Külmpressitud õli on mõel­dud üksnes külmalt kasutami­seks, sellega praadimisel tekivad vähktõbe soodustavad ained. Eriti oluline on teada taimeõli väärtust ja täpset koos­tist sel juhul, kui kasutame se­da raviks. Õlide kuningaks peetakse oliiviõli ja see on ra­viks kahtlemata kõige sobi­vam. Odavamal oliiviõlil ei ole seda väärtust, mis kallimal. Oliiviõli sobib vaga hästi toor­salatitesse.

 

Perenaised kasutavad pal­ju Eestis toodetud rapsiõli. Saada on ka eestimaist, külmpressitud linaseemneõli, mil­lel on suur väärtus eriti E- j a F- ­vitamiini tõttu.

 

Toiduõli on parim lisand sa­latitele, see sobib kõige paremi­ni küpsetistesse ja praadimiseks.

Soovitusi õli ostmiseks ja tarvitamiseks

 

● Enne ostmist lugege etiketilt, millest ja millisel meetodil on oli toodetud; milleks on see mõeldud ning kui kaua ta säilib

 

● Mõne taimeõli etiketil olev märge "kolesteroolivaba" on lihtsalt ostja peibutamiseks, sest kõik taimsed toiduained ei sisalda kolesterooli.

 

● Hoidke toiduõli suletult jahedamas kohas (10-15 kraadi juures) ja valguse eest kaitstult, et ära hoida kahjulike lagusaaduste teket. Õli kuumutamisel eelistage paksupõhjalisi teflonkattega nõusid.

 

● Ärge kuumutage oli üle 180 kraadi (sellest annab märku suitsu teke) ega kasutage seda mitu korda (näiteks pirukate või friikartulite valmistamisel).

 

● Rafineerimata (külmpressitud) toiduõlid praadimiseks ei sobi.

 

● Liiga madalal temperatuuril imab toiduaine liialt õli sisse.

 

● Apteegis müüdavad õlid on mõeldud haiguste raviks ja hinnalt kallimad. Nii saate osta sealt astelpaju-, nisuidu-, linaseemne-, pähkli- ja kastoorõli.

 

● Toiduõli võite vähem kasutada, kui tarvitate toiduks päevalille­seemneid, pähkleid, linaseemneid jt õlirikkaid saadusi.

Teeme ise maitseõli

 

Põhiliselt kasutatakse toiduõli külmalt ikka salatites kas iseseisvana või majoneesi sees. Maitseõlisid võib tarvitada praadidele kastmeks või sõme­rates putrudes.

 

Maitsestatud salati- ja gril­likastmeid on ka müügil, kuid endast lugupidav perenaine, kes kasvatab maitsetaimi, teeb niisuguse õli ise. Õlikastmete maitsestamiseks sobivad näi­teks valge pipar, hakitud sibul, petersell, karulauk, murulauk, till, tüümian, estragon, karde­mon, karri- või paprikapulber, tomatipüree, tsillipipar, sinep, sidrunimahl või poest ostetud salatimaitseaine.

 

Õli maitsestamine oleneb perenaise oskustest ja eesmär­gist. Nii piisab toorsalatite õli maitsestamiseks sidrunimah­last, mahedamaitselisest sine­pist ja piprast. Hoopis terava­ma kastme teeme vinegretile, kasutades purustatud küüslau­ku, õuna- või veiniäädikat, est­ragoni, paprikapulbrit jne.

 

Maitseõli võib valmis teha varem. Selleks torgake pudelis­se näiteks paprika, sibul või kuuslauk, lisage muid maitseai­neid, valage õli peale ning pä­rast nädalaajast seismist ongi maitsev kaste olemas. Kui leida vigurpudel ja mõne maitsetai­me õied-oksad on tervelt pude­lisse pistetud, saab niisugune maitseõlipudel ka laua ehteks.

 

 

MAITSEÕLI SALATlTELE (põhiretsept)

 

3 sl rapsiõli või muud salatiõli

 

2 sl sidrunimahla või 1-2 sl veiniäädikat

 

2 tl mahedat sinepit

 

1 tl hakitud maitserohelist

 

1 tl suhkrut

 

1/2 tl soola

 

Lahusta äädika sees suhkur, sool ja sinep. Sega juurde maitsetaimed, kalla juurde peene joana salatiõli ja klopi segu vispliga segi.

 

Kui kasutad salatis sibulat, siis võiks seda enne samas umbes 20 minutit marineerida.

 

NB! KALORILUGEJATELE

 

100 g (pool teeklaasi) taimeõli annab keskmiselt 907 kcal energiat, umbes sama palju kui näiteks searasv.

 

Abi õliravist

 

 

Juba vanas Indias teati õlide ravi­omadusi. Õliravi on kõrvaltoimeta, odav ja kergesti rakendatav loodus­lik raviviis.

 

Laialdaselt on ravivahendina levinud ka eeterlikud õlid, kuid need on kallid ja nende kasutamine nõuab palju tead­misi. Kuid abi saab ka tavalisest toiduõlist ja kodus valmistatud raviõlidest.

 

Organismi puhastamine õliga (India ja Venemaa moodi)

 

Iga päev tuleb tühja kõhuga teha suu­loputus külmpressitud (rafineerimata) oliivi-, seesami-, rapsi- või päevalilleõli­ga. Parim aeg selleks on hommikuti pä­rast ärkamist ja enne hammaste pese­mist. Kes kannatab krooniliste haiguste käes, võib protseduuri teha kuni kolm korda päevas, kuid alati enne sööki.

 

Loputuseks tuleb võtta 1 supilusika­täis külmpressitud taimeõli, hoida seda suus 15-20 minutit (samal ajal võib toas ringi liikuda ja teha oma hommikusi toimetusi). Keelt peab suus liigutama ja sellega oli läbi hammaste suruma. Lõpuks tuleb suu sooja veega loputada ja hambad hoolikalt ära pesta.

 

Harjumiseks võib algul õli suhu võtta vähem (1 tl) ja hoida suus vähem aega. Niisuguse õliravi toime kohta pole küll teaduslikke uuringuid, kuid koge­mused on näidanud selle head mõju. Kõige levinum teooria seletab õliravi toimet sellega, et suu limanaha näär­med, nagu higinäärmedki eritavad kahjulikke jääkaineid, mis on tekki­nud ainevahetuses või on organismi tunginud. Õli on kleepjas ja seetõttu seob endaga kahjulikke aineid paremi­ni kui näiteks vesi.

 

Minu tütar on seda protseduuri tei­nud 3 aastat: ikka kaks kuud järjest ja kuu aega vahet. Tema tervislik üldsei­sund on paranenud ning ta on vabane­nud nahaekseemist ja allergiast.

 

Ise olen pärast veega loputust võt­nud sisse 1 dessertlusikataie oliivi- või pähkliõli seedimise korrastamiseks.

 

Õliravi on end õigustanud nii tõbe­de korral kui ka profülaktikaks. Pidev õliloputus mõjub hästi ka igemetele ja hammastele, kurgule. Samuti on õliravi hea bronhiidi ja köha puhul.

 

Õlitõmmised koduapteegis

 

Ravimtaimi osatakse kasutada teena ning vesi- ja alkoholitõmmisena, kuid vä­hesed valmistavad kodus õlitõmmiseid.

 

Kui soovime oli säilitada pikemat ae­ga, siis kasutame õlitõmmise tegemiseks kuumtöödeldud (rafineeritud) õli. Tõmmis külmpressitud õliga seisab vä­hem aega, kuid see-eest on see toiteai­nerikkam. Oma kogemustest võin öel­da, et mitte iga taime puhul ei eraldu külmmenetlusel vajalikud toimeained ja nii mõnigi värskete taimede või juu­rikate õlitõmmis võib rikneda paari päeva jooksul. Enne valmistamist tuleb uu­rida kirjandust ning kogemuste puudu­misel kasutada kuivatatud droogi ja kuumtöötlemist.

 

Erinevate tõbede puhul on soovita­tud teatud õli. Pähkliõli aitab ravida ateroskleroosi, ülihappesusega gastriiti, jämesoolepõletikku jm. Päevalilleõliga tehakse kompresse, ravitakse nahahai­gusi ning seda kasutatakse raviõlide te­gemiseks.

 

Taimeõlide raviomadusi saab tundu­valt tugevdada vastavate ravimtaime­dega. Nii näiteks aitab maksahaiguste puhul maisiõlitõmmis võilillega.

 

Mõnest taimest ei eraldu ravitoime­ained hästi õlisse. Sel juhul võib teha enne alkoholitõmmise ja seejärel sega­da õliga. Nii tehakse kadakamarja-, pih­laka- ja teiste tugevakestaliste marjade tõmmist ning kasutatakse enamasti vä­lispidiselt, nagu on vastavate ravimtai­mede soovitustes kirjas (vt "Kodutoht­ri ravimtaimlast" järele).

 

 

NAISTEPUNA (ANGERVAKSA) ÕLITÕMMIS KUUMMENETLUSEL

 

I-2 peotäit hästi kuivatatud ja peenestatud naistepunadroogi

 

0,5 I taimeõli

 

 

Pange droog emailnõusse ja kuumutage vesivannil aeg-ajalt segades 60-70 kraadi juures 3 tundi. Kurnake läbi kahekordse marli. Raviõli püsib pikemat ae­ga kasutamiskolblik üksnes külmkapis hoituna.

 

Tarvitage angiini, igemepõletiku, gastriidi ja kaks­teistsõrmikuhaavandi korral. Sisemiste haavanditega on soovitatav sisse võtta 1 dessertlusikatais 3 kor­da päevas 20 minutit enne sööki. Paarinädalane ravi­kuur aitab tugevdada veresooni ja vähendada depres­siooni.

 

Angiini ja igemepõletiku puhul hoidke raviõli mõn­da aega suus ja sülitage pärast välja. Välispidiselt sobib see oli kareda ja vananeva naha turgutamiseks ning kõrvapõletiku kompressiks.

 

Samal viisil võib valmistada ka angervaksaõli, kus­juures on parem kasutada toorest ürti. Selle õli säili­vusaeg on pikk, sest angervaks on ise konservant. An­gervaksaõli soovitatakse kasutada allergiliste löövete, ohatiste ja kõiki liiki ekseemide ning raskesti parane­vate haavade parandamiseks. Samal ajal on soovitatav juua ka angervaksateed kuni 3 kl päevas.

 

 

NAISTEPUNA ÕLITÕMMIS KÜLMMENETLUSEL

 

 

2 peotäit värsket (või kuivatatud) peenestatud naistepunaürti

 

0,5 I oliiviõli

 

 

Pange toores ürt tumedasse purki ja valage üle oliiviõliga. Laske seista soojas kohas, aknal päikese käes või sooja pliidi äärel 7-10 päeva, loksuta­ge pidevalt. Kurnake läbi mitmekordse marli ja tarvitage kohe. Säilib külmkapis 4-5 päeva. Enne sissevõtmist soojenda­ge vajalik kogus toatemperatuurini.

 

See raviõli on tõhus vahend komp­ressina nahaallergia puhul, samuti sis­sevõtmiseks põletike korral, sapikivide lõhustamiseks, depressiooni ja muude närvisüsteemi häirete puhul, nahahaiguste ja haavandite (ka mao- ja kaks­teistsõrmiku haavandid) ravis jm. Sisse võtta 1 dessertlusikatäis 3 korda päevas enne sööki.

 

Tõmmise võib valmistada ka kuiva­tatud ürdist. Ka sel juhul jääb sama ko­gus, kuid droog tuleb hästi peenestada.**