Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranž väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini.

Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme jägmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane, kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi. Nende viljadel on paks mesokarp, neid tuntakse paksukoorelistena.

Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised.

Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga.

Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.

Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi.

ladina k: (Citrus sinensis)

inglise k: Orange

saksa k: Orange, Apfelsine

rootsi k: Apelsin

Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks.

Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugaali admiraalid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris.

Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu.

Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samalajal, kui eelmisel aastal viljad valmisid. Valmisviljad korjatakse kui nad on valmis ja hoitakse jahedas. Apelsin on üks looduslik hübriid, pomeloni ja mandarini vahepealne. Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus. Üks kõige tähtsam on C-vitamiin. Kuigi apelsin ei ole see puuvili mis sisaldab kõige rohkem C-vitamiini, aga kuna ta on kõige populaarsem, siis on see meie peamine C-vitamiini allikas.

Maitse on mahlane ja hapukas.

Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks.

Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.

Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.

Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey.

Valige ostmisel viljad, mis tunduvad oma suurusega võrreldes rasked, on tugeva läikiva koorega ja ilma plekkideta. Ärge otsige vaid tumeoranzhi värviga vilju, sest ka täiesti küpsete ja mahlaste apelsinide koor võib mõnikord olla rohekas; pealegi toonitatakse mõnikord apelsine ostjate ligimeelitamiseks toiduvärviga.

Kasutage kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades.

Koorimine. Koort on mugav eemaldada väikese lõikenokaga varustatud apelsininoa abil. Tehke sellega apelsinikoorde 4–8 ühest tipust teiseni ulatuvat uuret ja eemaldage siis koor, lükates õhukese kumera otsa tipu juurest kooresektori alla.

Koore kasutamine. Kui te ei soovi koorest sukaadi keeta, siis riivige õhuke kollane kooreosa peene terava riiviga ära, segage vähese suhkruga ja säilitage pisikese topsiga külmkapis. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Märksõna Sukaad juurest saate ka lugeda, kuidas kiiresti valmistada nn valesukaadi küpsetiste maitsestamiseks.

Liigi iseloomustus: Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt.

Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju.

Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet.

Vilja nimetus: APELSIN

Kultuurtaim, arvatakse, et apelsinipuu on pomelipuu ja mandariinipuu hübriid, tõenäoliselt selekteeritud Hiinas.

Kasvatus piirkond: Brasiilia, USA, Hiina, Hispaania, Mehhiko.

Keemiline koostis: 100-s grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g, kaloreid 47, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

Liigi iseloomustus: Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt.

Kvaliteedinõuded: valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju.

Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet.

Toatemperatuuril säilivad apelsinid ~1 nädala, külmikus isegi kauem. Apelsine võib ka sügavkülmutada.

Huvitavat: Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu.

apelsin

ladina keeles: Citrus sinensis

inglise keeles: orange

prantsuse keeles: orange f.

Kirjeldus: