inglise k: watermelon

saksa k: Wassermelone

rootsi k: vattenmelon

soome k: vesimeloni

Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks.

Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega.

Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki. Seemnetest valmistatakse õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Arbuusi säilitatakse ka soolatult.

Hea teada !

Pika kasvuaja ning öökülmatundlikkuse tõttu tuleb arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. Välja istutamiseks paraja suurusega on taim siis, kui tal on kolm või neli pärislehte. Leotatud seeme tuleks potti panna seega aprilli viimastel või mai esimestel päevadel: umbes nädalajagu päevi kulub seemnel tärkamiseks ja 4...6 nädalat sobiva suuruseni kasvamiseks. Sobivaim külvitemperatuur +25 C kandis (pigem pisut rohkem kui vähem), kuid kui taimed on juba tärganud, peaks päevased temperatuurid 22...25 kraadi juures olema ja öisedki mitte alla 20. Väga vara pole mõtet seemneid külvama hakata, sest liiga kauaks potti jäänud taim põeb õues pikka aega, enne kui normaalselt kasvama hakkab. Et öökülmi jagub enamasti veel juuni algulgi, ei maksaks ettekasvatatud taimi enne 10. juunit välja istutada, selle aja peale on ehk ka muld juba piisavalt soojaks saanud. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud kõrgpeenrasse või künka otsa: must kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb umbrohtumise eest, maapinnast kõrgem peenar soodustab samuti mulla soojenemist. Väga hea on taimedele peale istutamist ka katteloor peale panna, seegi aitab temperatuuri tõsta. Kui kurgi jaoks tehakse kõrgpeenrad vahel sõnnikuvaalu peale, siis arbuus sellist asja ei armasta: juured võivad kergesti mädanema minna. Üldse eelistab arbuus kergema lõimisega ja mitte väga rammusaid muldi.

Katteloori tohib peal hoida siiski vaid õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Kõige kindlam tegelikult hoopis esimesed õied ise ära tolmeldada. Arbuusi õied on ühesugulised, s.t osa õitest on emasõied, osa aga isasõied. Kunstlikul tolmeldamisel murtakse isasõis taime küljest lahti, rebitakse õiekroon nii ära, et tolmukad alles jääksid ja puudutatakse nendega siis emasõie emakat nii, et õietolm emakasuudmele kleepuks. Parim aeg tolmeldamiseks on hommikupoolik, kui kaste juba kadunud on, aga päike veel liiga kõrgelt ei paista. Tolmeldamiseks sobivad samal või eelmisel päeval avanenud õied: nii tolmukad kui emakasuue peavad olema erksa ja puhta tooniga, mitte närtsinud või pruunikaks tõmbunud. Peale tolmeldamist võbi katteloori muidugi peale tagasi panna.

Peale viljastumist hakkab viljaalgmest kujunema vili, kui aga viljastumine ebaõnnestus (nt liiga jaheda ilma tõttu), siis viljaalge kolletub ja variseb. Erinevatel sortidel on ka viljad väga erinevad: nii kuju, suuruse kui ka värvuse poolest. Isegi sisu ei ole paljudel sortidel üldse punane, vaid hoopis kollane, oranž või kogunisti valge. Kollase koorega on näiteks 'Podarok Solntsu', kollase sisuga aga 'Desert Queen'. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Muidugi, peale istutamist ja istikute juurdumise ajal peab ikka taimi kastma ka, aga hiljem pole see enamasti enam vajalik - või osutub hoopis kahjulikuks.

Ühele taimele ei maksaks üle 3...4 vilja jätta. Kui vilju hakkab arenema rohkem, kipuvad viljad väiksemaks ja vähem magusaks jääma. Viljalgmeid on paras siis harvendada, kui nad umbes kanamuna suuruseks on kasvanud - siis võib kindel olla, et viljastumisega on kõik korras. Nüüd võiks ka katteloori peale tagasi panna, sest tolmlemise pärast pole enam vaja muretseda. Millal arbuus täisküps on, sellest polegi nii lihtne aru saada. Viljade küpsusele viitavad esialgu läikiva koore tuhmumine, vilja suurenemise lakkamine ja koputlemisel kõla muutumine. Paraku pole eksimine siiski välistatud... Kindlam tunnus on viljavarre kuivamine - aga seda ei jõuagi meie kliimas vist ära oodata. Kahtluse korral on muidugi targem veel nädalake oodata, ega arbuusiga seal peenral midagi ei juhtu - kui just öökülmad peale ei trügi. Tegelikult valmib arbuus kuigivõrd ka järele, kuid peenras valmides saaks ta ikkagi magusam.

arbuus

ladina keeles: Citrullus lanatus

inglise keeles: watermelon

prantsuse keeles: pastèque f.

Kirjeldus:

Arbuusi viljaliha sisaldab kuni 95% vett ja suhteliselt vähe suhkruid. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldab suhteliselt vähe.

Arbuusi valmivuse üle saab teatud määral otsustada sõrmenukiga vastu koort koputades: kui koputus kõlab õõnsana on see küpsuse märgiks.