Botaaniliselt on spargelkapsas ehk brokkoli (Brassica oleracea convar. botrytis var. italica) lähedalt sugulane lillkapsaga ja sarnaneb sellega ka väliskujult. Ka spargelkapsal tarvitatakse toiduks õisikut, mis on aga lillkapsa õisikust hõredam ning koosneb lihakatest õievartest ja hästi arenenud õienuppudest.

Erinevalt lillkapsast ei kahjusta valgus spargelkapsa õisikuid ja neid ei ole vaja otsese päikesekiirguse eest varjata. Õisik on enamikul sortidel tumerohelise värvusega, mõnedel sinaka või violetse varjundiga.

Kasvatatakse kõikjal

Maailmas on spargelkapsas tänaseks teiste köögiviljade seas omandanud tähtsa koha. Suurim produtsent on USA, kus spargelkapsa kasvupind ületab juba märgatavalt lillkapsa kasvupinna. Suuremad spargelkapsa tootjad on veel Itaalia, Jaapan, India, Lõuna-Aafrika, Kanada, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Suurbritannia.

Pikka aega peeti spargelkapsast lõunapoolsete maade köögiviljaks. Tänapäeval on ta aga ka juba Kesk- ja Põhja-Euroopas väga armastatud ja laialdaselt viljeldavaks köögiviljaks saanud.

Eestis oli spargelkapsas veel hiljuti üsna vähe tuntud. Viimasel aastakümnel on tema populaarsus ka meil märgatavalt kasvanud. Meil on ta siiani peamiselt koduaia köögivili, kuid ka siin mitte väga sageli esinev. Tema ulatuslikum viljelemine vääriks märksa tõsisemat tähelepanu.

Lillkapsast väärtuslikum

Toiteväärtuselt on spargelkapsas lillkapsast väärtuslikum. Sisaldab rohkem valku ja süsivesikuid, rohkesti karotiini, samuti C-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Kõrge on ka rauasisaldus ning kaaliumi-, kaltsiumi- ja fosforisisaldus.

Spargelkapsas on hinnatud mitmesuguste roogade (suppide, hautiste, salatite jne) valmistamiseks. Maitselt on ta lillkapsast parem, meenutab enam sparglit kui kapsaid. Ka konserveerimiseks sobib ta paremini kui lillkapsas. Eriti kohane on sügavkülmutatult säilitamiseks. Peale õisikute ja õisikuvarte tarvitatakse toiduks ka noori lehti.

Spargelkapsas on suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv. Seetõttu on ta hea dieettoit saleduskuuride puhul. Temas on leitud ka koostisosi, mis märkimisväärset pidavat omama seedetrakti vähki pidurdavat toimet. Mõnede andmete kohaselt on spargelkapsas tugeva antisklerootilise toimega, mistõttu teda soovitatakse rohkesti süüa eakatel inimestel.

Koristada õigel ajal

Kasvunõuete poolest ei erine spargelkapsas oluliselt lillkapsast. Ta on siiski mõnevõrra külmakindlam ja talub rahuldavalt veel –5 kuni –7° sügisesi öökülmi. Ka kuumastressi suhtes ei ole spargelkapsas nii tundlik kui lillkapsas.

Kuigi spargelkapsast võib viljelda ka seemnete kasvukohale külvi meetodil, eelistatakse siiski istikute ettekasvatamist. Varajase saagi saamiseks istutatakse spargelkapsas avamaale samal ajal kui lillkapsaski, tavaliselt mai algul. Sügiseseks saagiks võib istutada veel juulikuu esimesel poolelgi.

Koristada tuleb spargelkapsas valikuliselt vastavalt õisikute valmimisele. Õige aeg koristamiseks on siis, kui õienupud õisikus on hästi välja arenenud, kuid ei ole veel avanenud.

Soojade ilmade korral avanevad õienupud kiiresti (see võib juhtuda juba poole päeva jooksul) ja saagi kvaliteet halveneb märgatavalt.

Seepärast peab taimede arengut hoolikalt järgima, et õiget koristusaega mitte maha magada. Varajased sordid hakkavad saaki andma juba 45–50 päeva istutamisest arvates. Koristamisel lõigatakse õisik koos 10–15 cm pikkuse õisikuvarrega. Pärast keskõisiku koristamist hakkavad paar-kolm nädalat hiljem saaki andma kõrvalvõrsed.

Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid, sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini

Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsa õisikuid pese nagu lillkapsaõisikuid 10-20 minutit Soola- või äädikalahusesse. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Spargelkapsaõisi keeda tervelt soolaga maitsestatud keevas vees pehmeks või poolpehmeks ja tükelda siis vastavalt retseptis ettenähtud viisil. Kuna lillkapsas ja spargelkapsas on väga sarnased oma omadustelt, siis võid väga edukalt lillkapsa retseptide järgi valmistada toite spargelkapsast ja veidi kohendades ka vastupidi.

Koostisained

Spargelkapsaōisikuid ja lihakaid ōievarsi

1 liitri vee kohta 20 g (2 tl) soola NaCl

Valmistamine

Valmistusaeg:

Valmistusviis