- Loading...
- No images or files uploaded yet.
|
|
Glögi--- A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Å , Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y
glögi(hõõgvele aetud (jook)), rootsipärane hõõgvein; kuumalt joodav vein, valmistatakse viina või konjakiga kangendatud punaveinist, lisatakse suhkrut ja maitseaineid.
Millal valida hõõgvein, millal valida glögi?
Ehkki valmis glögi on ootamatutele külalistele hea pakkuda, eelistab veiniekspert Matti Timmermann seda jooki ise teha.
Glögi aluspõhjaks sobivad hästi kõik noored, õhukesed või ka keskmiselt täidlased veinid. Tavaliselt on need ka hinnaklassilt kõige odavamad,» ütleb Timmermann. Klassikalise glögi maitseained on koriander, nelk, kaneel, sidrunikoor, pomerants ja apelsinikoor. Mida neist kasutada, sõltub iga veinimeistri maitsest – tähtis on, et neid oleks parasjagu, ütleb Timmermann. Peale nelgi ja kaneeli võib hõõgveinile panna maitseks ka musta pipart, roseepipart, ingverit, kardemoni, vaniljekauna või muud meelepärast. Kui lisada rosinaid ja mandlilaaste, saab hõõgveinist glögi. Maitseained tulevad veinis eriti hästi esile, kui teha neist enne keedus. «Vürtsid keedetakse vähese veega läbi. Saadud tõmmis kurnatakse ja hoitakse kuumana. Soovi korral lisatakse veidi suhkrut,» õpetab Timmermann. «Siis kuumutatakse vein 70 kraadini. Lisades saadud tõmmise kuumale veinile, saabki eriti intensiivse maitse ja aroomiga joogi.» Kes soovib kangemat hõõgveini, võib valada juurde brändit või konjakit.
Glögi loob jõulumeeleoluEleri Lopp
Varem terve varanduse maksnud vürtse sisaldav glögi on täna kõigi laual levinud jõulujook. Glögi aitab talvel sooja saada, tõstab tuju ja toob tuppa meeldiva hõngu.
Näpunäiteid glögi valmistamiseks jagab ASi Valior koolitusjuht Matti Timmermann. Tema sõnul vajab glögi madala alkoholisisalduse, vähese mõruduse ja madala hapukusega neutraalseid või kergeid marjaseid punaveine. Sobivad Hispaania vanas stiilis valmistatud veinid nagu Alicante ja Valencia. Hästi sobivad ka Eesti mustsõstra ja mustika-veinid. Vürts annab tulisuse
Maitseainetest tuleks kindlasti kasutada vürtsi, mis annab tulisuse, ja nelki ning kaneeli, mis annavad aromaatsust. Lisada võib ka kardemoni, sukaadi, koriandrit, musta pipart, ingverit, pomerantsi, apelsini- ja sidrunikoort, kuivatatud kirsse või muid kuivatatud marju.
Maitseainete valik sõltub veinimeistri soovist, neid võiks olla parasjagu, aga mitte liiga palju. Algaja glögivalmistaja võiks seetõttu lähtuda retseptis ette antud kogustest. Vürtsid, ürdid ja puuviljakoored tulevad veinis eriti hästi esile, kui neist teha enne veinile lisamist keedus. Selleks keeta maitseained vähese veega, tõmmis kurnata.
Tõmmise võib valmistada ka alkoholis, eriti hästi sobib selleks rumm või brändi. Selleks võtta väike kogus alkoholi, mis kuumutada 80 kraadini ning lisada seejärel maitseained. Segu jätta 30 minutiks seisma. Glögi ei tohi keema lasta
Enne kuumutamist võib veinile lisada toor- või melassisuhkrut, millega saab reguleerida hõõgveini magusust, ühtlasi võimendab see glögi maitset ja aroomi.
Kui vein on naturaalselt magusam, lisatakse suhkrut vähem, kui kuivem, siis rohkem.
Tõmmis lisatakse veinile ja segu kuumutatakse 70-80 kraadini. Kui maitseainetest pole tõmmist tehtud, lisatakse need kuumutatud veinile. Glögi tuleks pidevalt maitsta, et vältida selle liiga tuliseks muutumist. Oluline on meeles pidada, et glögi ei tohi keema lasta, sest selle tagajärjel alkohol ja aroom aurustuvad.
Kes soovib kangemat glögi, võib lisada tumedat rummi, konjakit või brändit. Nõud, millega glögi serveeritakse, tuleks kindlasti eelnevalt kuumutada. Serveerimisklaasi põhja võib panna rosinaid või mandlilaaste. Glögi pinnale asetatakse värskelt viilutatud apelsini või sidruniviil. Küsitlus
Millise toidu kõrvale sobib glögi juua? Milline jook sobib lisaks glögile jõululauale?
Urvo Ugandi, restorani Balthasar sommeljee Glögi ei sobi kindlasti prae kõrvale, pigem võtab ta hoopis isu ära. Glögi tuleks juua jõulumagustoitude kõrvale, nagu näiteks koogid, pähklid või kringel.
Jõulujoogiks sobib veel jõuluporter ehk tume õlu, punased veinid ja Saksa päritolu hapu vein.
Jaanus Lajal, Veinimaailma juht Glögi on tekkinud praktilisel eesmärgil: ta on talvine tervisejook, mille mitu komponenti koos mõjudes aitavad vältida külmetushaiguste teket või süvenemist.
Kuuma glögi aeglaselt lonksates on ta keha üldist temperatuuri tõstev jook, annab sooja. Seega, miks mitte juua glögi tõeliselt külmal ajal, näiteks võtta termosega kaasa talvematkale või turgutada end jahedas toas. Kuna ilmad on külmad, peaks jõulujookide valik olema maitserohkem, mis sobib jahenenud meelte ülesäratamiseks. Näiteks sobivad hea konjak või brändi iga jõuluõhtu eelsoojenduseks või ka lõpetuseks.
Klassikalise hapukapsa, seaprae ja vorstide juurde sobivad nii tugevamad ja happerikkamad valged veinid kui ka kergemad punased. Valge veinina on korralik Riesling kõige parem, sellel viinamarjasordil puudub mõru domineeriv iseloom, samas mahlasus ja hape elavdavad hautatud liha või rammusaid vorste. Sobilik punane vein võiks olla vürtsika järelmaitse tõttu Rhône'i orust, ka lihtne Burgundia Pinot Noir on hea valik. mis on mis
Glögiekstrakt
1000 ml vett 500 g Suhkur 2 Vanillikauna kahe Apelsini koor 5 pulka Kaneelikoort 10 tera Nelki 20 tera Vürtsi 2 Tähtaniisi
Pese apelsinid kuuma jooksva vee all. Eemalda koorimisnoaga koore kollane osa. Lõika vaniljekaunad pikuti pooleks. Pane komponendid potti ja keeda vaiksel tulel, kuni 35% ekstrakti leemest on ära auranud. Nõruta siirup läbi sõela. Hõõgveini valmistamisel kasutatakse ainult siirupit.
Glögi glögi
16 cl kuuma punast Veini 3 cl ekstraktisiirupit 5 Mandel 2 tl Rosinaid Pane rosinad ja mandlid klaasi põhja. Lisa ekstrakt. Vala peale kuum vein. Sega ja naudi kuumana.
Taust
Jooki, mis meenutas välimuselt ja lõhnalt glögi, valmistati juba 400 aastat enne Kristust vanas Roomas. Sõna "glögi" on lühend rootsikeelsest väljendist "glödgat vin" (kuumutatud vein). Glögi põhiretsept kujunes välja 17. sajandil, kuid tänapäevane glögisarnase joogi retsept loodi Rootsis 19. sajandil.
|
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.