ladina k: Citrus paradisi

inglise k: Grapefruit

rootsi k: Grapefrukt

Ameerikas ja Indias kasvatatav apelsinitaoline puuvili. Helekollased viljad on mahlakad ja maitsvad, ei ole liiga magusad.

Kasvatus piirkond: USA (40% maailmatoodangust).

Keemiline koostis: 100-s grammis on vett 91%, valke 0,6g, rasva 0,1g, süsivesikuid 8g, kiudainet 0,6g, kaloreid 30-33. Vitamiini A on rohkem roosa ja punase viljalihaga kreipides. Veel on kreibis rohkesti vitamiini C, kaaliumi ja foolhapet. Kreip on toniseeriva, antiseptilise ja diureetilise toimega.

Liigi iseloomustus: arvatakse, et kreibipuu on pomelipuu (Citrus maxima) ja apelsinipuu hübriid. Igihaljas kreibipuu kasvab 7-9m kõrguseks. Viljad on kerajad, 10-15cm diameetriga. Väliskest on kollane või roosaka tooniga. Lõhnav viljaliha on kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas või magus. Esineb nii seemnetega kui ka seemnetuid kreipe. Kreipe kogutakse enne täisküpsust, sest küpsed viljad kipuvad varisema ning kaotavad osa happesusest.

Kvaliteedinõuded: valige viljad, mis pole pehmed, mille viljakest oleks läikiv. Mõned tumedad täpid viljal ei riku maitseomadusi.

Kasutamine: esmalt peske vilju hoolikalt. Lõigake vili pooleks, lisage veidi suhkurt ja sööge viljaliha lusikaga. Kreip sobib pardi, kana, sealiha ja vähiliste juurde, samuti segasalatite, juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla.

Säilitamine: kreip säilib toatemperatuuril 8-15 päeva, külmikus veelgi kauem. Sobib ka sügavkülmutamiseks.

inglise keeles: Grapefruit

Kirjeldus:

Greip ehk kreebu (parem kui greipfruut). Troopilise greipfruudipuu vili, üsna hiljuti aretatud Tsitruseline. Esmakordselt mainitakse greipi 1700ndatel aastatel Puerto Ricos, Euroopasse jõudsid greibid Florida kaudu 1910. aastal.

Greip on arvatavasti Apelsini ja Pomeli ristand.

Greipe on kahte sorti - heledaid ja punaseid nn verigreipe - mis erinevad teineteisest viljaliha ja koore värvi, maitse, kuju, koore paksuse ja seemnete hulga poolest. Hele greip on valkjaskollase viljaliha ja koorega, verigreip roosaka koore ja viljalihaga. Verigreibid on heledast greibist magusamad.

Hapuka maitse tõttu sobivad greibid hästi hommikusöögiks või eelroaks. Kõige parem on süüa greipi poolitatult lusikaga, ent greibi viljaliha sobib ka salatitesse ning külmpressitult mahlaks.

Säilita 4-6˚C juures.