---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik rahvaste köögid

Jugoslaavia köök

Jugoslaavias elab eri rahvas, kelle ajalugu on olnud kirju. Ka looduslikult ning klimaatiliselt leidub Jugaslaavias erinevadi alasid, mistõttu on toitude valik mitmekesine.

Ãœldiselt valmistakse ning tarvitatakse rohkesti juust, kohupiima ja hapupiima. Sageli antakse juua lauale eeltoiduna, rohkestivalmistatakse juustuga liha-, kala-, aedviljatoite ning pirukaid.

Lihatoite valmistatakse tihti mitme lihaliigi segust, palju kasutatakse kana-, pardi-, haneliha. Rohkesti ning mitmekesiselt kasutatakse toidus kalu- nii hästi sisevete- kui ka merekalu. Rikkalik on aedviljade kasutamine.

Liha-, kala- ja köögiviljatoite maitsestatakse teravalt, väga palju lisatakse neile küüslauku, värsket ja kuivatatud kaunpipart, maitserohelist ning [http://nammy.pbwiki.com/Vürtsid|vürtse]. Sibulaid, kaunpipart, kabatshokke ning baklazhaane valmistatakse tihti iseseisvate toitudena.

Pirukate ja [http://nammy.pbwiki.com/küpsised|küpsiste] valmistamiseks on peale üldiselt levinud taignate kasutusel erilised, omapärased valmistusviisid ning koostisega tainad (katmer jt). Väga palju valmistatakse suuri pirukaid ning täidisega tainarulle. Soolaste täidiseks on liha, kapsad, seened, juust jne. Magusate pirukate ja kookide täidiseks ning katteks on sageli pähklid, mandlid, puuvilja- ning marjahoidised, kuivatatud puuviljad (viigimarjad, ploomid, rosinad jm.). Rohkesti on ka maiustuste retsepte martsipani, halvaa, mitmesuguste kuivatatud puuviljade ja pähklite või mandlite segude valmistamiseks.