Küdoonia

Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, þeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks.

Küdoonia, Aiva, Kreeta õunapuu

ladina keeles: Cydonia oblonga

inglise keeles: Quince

Kirjeldus:

Õunataolise viljaga viljapuu roosõieliste sugukonnast. Seni kasutati selle vilja märkimiseks türgi päritolu nimetust aiva, ent nüüd soovitavad keeleteadlased ladina keelest tulevat nimetust küdoonia kasutada.

Rohke parkainesisalduse tõttu ei sobi toorelt tarvitamiseks, tuleks enne kasutamist koorida ja kergelt keeta. Väliselt meenutavad pirni ja õuna, küpse küdoonia on reeglina kollane.