Inimese toidulaual on kaer väärtuslik mitmeti. Esiteks on kaerateristes palju valke (kuni 16 protsenti), mis paistavad silma asendamatu aminohappe lüsiini rohke sisaldusega. Teine kaera eripära on teraviljade kohta tavatult suur rasvaprotsent - kuni 6 protsenti. Nagu kõik teraviljad, nii hiilgab ka kaer süsivesikute (eeskätt tärklise) ja kiudainete küllusega. Viimaste hulka kuulub ka paljukiidetud beetaglükaan, mis annab kaerale eriti tervislikud omadused. Vitamiinide sisalduselt suudab kaer lauale käia koguni kolm tugevat trumpi, sest kaerateristes on rohkesti B-rühma vitamiine ja foolhapet ning rasvlahustuvatest vitamiinidest suhteliselt palju E-vitamiini. Keemilistest elementidest on kaeras märkimisväärselt kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda.

Lapsepõlvest tuttavad

Kaerahelbed ehk herkulod valmivad kõrgkvaliteetsest kaerast. Kaeraterised kooritakse ja seejärel röstitakse ehk kuumutatakse. Röstimisel kaotavad aktiivsuse ensüümid, mis muidu hakkaksid õhuhapniku juuresolekul kaerateristes leiduvat rasva lagundama. Pärast röstimist kaerateriseid aurutatakse ja neist valmistatakse helbed. Seejärel helbed kuivatatakse õhuga. Sõltuvalt töötlusest võib valmistada kas jämedamaid või peenemaid helbeid.

Selline töötlemisviis tagab, et kaerahelveste maitse ei muutu mõruks ka pikemal säilimisel. Et kaerateristes leiduv rasvollus sisaldab just polüküllastumata rasvhappeid, siis on rääsumise pidurdamine hädavajalik. Töötlemisel jäävad alles kõik kaera kasulikud omadused. Täisterakaerahelvestest saab teha müslit, putru ning mitmesuguseid küpsetisi. Peened kaerahelbed sobivad põhiliselt putrude ja küpsiste valmistamiseks.

Erilise koha kaerahelveste perekonnas hõlmavad kiirkaerahelbed. Nende tootmisel lõigatakse kaeratera kolmeks ja töödeldakse kuuma auruga. Seetõttu on kiirkaerahelbed õhulised ja väikesed ning nendest valmivad toidud kiiresti.

Erinevalt paljudest teistest teraviljasaadustest on kaerahelveste põhitoitainete sisaldus päris mitmekülgne. Sajagrammises helbekuhilas on 13-14 g valke, ligikaudu 6,5 g rasvu ning 60-70 g süsivesikuid. Et kaerahelbeid süüakse tavaliselt koos teiste toiduainetega, milleks sageli on piim ja või, siis kombineeruvad sellistes toitudes edukalt nii taimse kui ka loomse päritoluga toitained. Ja sellest tõuseb sööjale vaid kasu. Kaerahelveste süsivesikuterohkust ei maksa peljata. Et kaera põhiliseks süsivesikuks on tärklis, mis seedumisel lõhustub aeglaselt glükoosiks, siis tagab helbetoitude söömine veresuhkru piisava taseme pikema aja vältel. Just veresuhkru ehk glükoosiga kaetaksegi suur osa meie keha energiavajadusest nii vaimse kui ka kehalise töö tegemisel. Järelikult on kaerahelvestest hommikupuder keha energiavarude täiendajana igati omal kohal.

Kaer kui tervistav varamu

Külluslik kiudainete sisaldus ja nende biokeemiline eripära lubavad kaeratoitude nautijatel hoiduda kõhukinnisusest ning järjepideval tarvitamisel isegi normaliseerida vere kolesteroolitaset. Kaeratoitude kiudained ühtlustavad ka glükoosi imendumist soolestikust verre, mis omakorda vähendab vere suhkrusisalduse kõikumist. Et kaeratoitudel on soodne mõju ka seedekulgla limaskestadele, seda kinnitab kaeratummi kasutamine erinevate seedekulgla põletike ja haavandite korral. Kaeras on palju B-rühma vitamiine. Seepärast soovitatakse kaeratoite nii närvisüsteemi kosutamiseks kui ka nahaprobleemide (ekseemid, dermatiidid) leevendamiseks.

See kõik ei tähenda, et kaeratoite peaks tarbima nõrkemiseni. Seda pole vaja teha. Näiteks sisaldavad kaeraterised fütaanhapet, mis ülirohkel pruukimisel mõnevõrra takistab kaltsiumi, raua ja tsingi imendumist seedekulglast.

Keskmine toiteväärtus 100 g kaerahelvestes:

Energiat 1450 kJ

Proteiini 13 g

Süsivesikuid 60,3 g

Rasva 6,7 g

Kaerahelbed on valmistatud kõrgkvaliteetsest kaerast. Kaer kooritakse, seejärel röstitakse e. darratakse. Röstimisel tehakse kahjutuks ensüümid, mis hapendavad kaeras leiduva rasva.

Pärast röstimist kaer aurutatakse ja valmistatakse helbeks. Seejärel kuivatatakse õhuga. Sellisel töötlemisviisi tõttu ei muutu kaerahelbed mõruks ka pikemal säilimisel.

Peened kaerahelbed sobivad hästi putrude, küpsiste valmistamiseks.

Keskmine toiteväärtus 100 g kaerahelvestes:

Energiat 1450 kJ

Proteiini 13 g

Süsivesikuid 60,3 g

Rasva 6,7 g

Rauda 4,4 g

vt.ka Röstitud jämedad kaerahelbed