Kampaania ellukustumise põhjuseks on asjaolu, et eestlased tarbivad kala suhteliselt vähe võrreldes teiste mereriikidega. Võrreldes soomlastega süüakse kala ligi 2 korda vähem. Kuna kalas ja kalatoodetes on väga palju kasulikke aineid ja vitamiine, mis on inimese tervisele väga kasulikud ja vajalikud, võiksid eestlased oluliselt rohkem kala süüa.

Kampaania läbivaks sõnumiks on “Kala teeb head!”, mille kohaselt kala söömine muudab inimesed ilusamaks, tugevamaks ja nutikamaks. Kalas sisalduvad Oomega-3-rasvhapped aitavad ära hoida naha vananemist; mitmeid kalas leiduvad ained ja Vitamiinid tugevdavad inimese organismi ning kalatoodetes leiduvad Proteiinid, türosiin ja Aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile reipust.

Aastase kampaania jooksul leiab aset mitmeid huvitavaid ettevõtmisi, mille kohta saab täpsemalt infot siitsamast kodulehelt.

Meie veekogudes elab kokku 80 erinevat kalaliiki. Eestis on üle 100 kalatööstusega seotud ettevõtte, mis annavad tööd ligi 3000 inimesele. Eesti müüb oma kalatooteid 70 välisriiki ja me ekspordime kala rohkem kui impordime.

Kampaaniat “Kala teeb head!” toetavad Euroopa Liit ja Eesti Riiklik arengukava. Kampaania koordinaatoriks on Eesti Kalaliit, elluviijateks reklaamiagentuur DDB Eesti, meediaagentuur OMD ja suhtekorraldusettevõte Alfa-Omega Communications.

Kala (toit)

Allikas: Vikipeedia

Kala on kalade elunditest, eriti lihastest saadav toiduaine.

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (Anšoovis, Tuunikala); sügisel on isegi Räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, Heeringaslisi, Tuuralisi, tuunikala, Skumbriat, Makrelli. Üsna vähe on Rasva Turskas, Hõbeheikis ja Haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, Raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele

Kalad

Allikas: Vikipeedia

Kaladeks nimetatakse vees elavaid alamaid keelikloomi. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces)

Välimus

Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).

Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.

Kalade evolutsioon

Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat.

Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaliste (Myxiniformes) seltsi.

Kalad toiduna

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet.