Tuntuimad nendest liikidest on tseiloni kaneelipuu Cinnamomum verum, millest saadakse kaneeli meie mõistes ehk tseiloni kaneeli, hiina kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse Kassiat, ning jaava kaneelipuu.

Tseiloni kaneel on kahvatupruuni värvi ning maheda maitsega, kassia aga tumepruun ning tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Kassiat müüakse paljudes riikides ka lihtsalt kaneeli nime all.

Kaneeli saamine

Tseiloni kaneelipuu koorest tehakse kaneelikange. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Äravõetud koor seotakse kimpudesse ning jäetakse 1-2 päevaks mattide alla fermenteeruma. Seejärel eraldatakse koore sise- ja väliskiht ja lastakse puhastatud koorel päikese käes kuivades rulli tõmbuda (või on see juba ise rulli tõmbunud). Kuivamisel omandab kaneel tüüpilise kollakaspruuni värvi. Mitu sellist rulli lükatakse üksteise sisse, nii et nad moodustavad kaneelikangi.

Parim kaneel tuleb Sri Lankalt, kuid tseiloni kaneelipuud kasvatatakse ka Tellicherry, Jaaval, Sumatral, Lääne-Indias, Brasiilias ja Egiptuses.

Omadused

Kaneel on väga aromaatne ja peene, veidi magusa maitsega, kuid samal ajal ka mõrkjas. Parima kvaliteediga on rullikeeratud paberit meenutavad heledad kangid. Mida õhem on koor, seda peenem on kaneeli maitse.

Kaneeli kvaliteeti hinnatakse spetsiaalse mõõtühikuga ekelle. Parima kaneeli hinne on 00000. Mida vähem nulle, seda kehvem kvaliteet.

Kõrge kvaliteediga Sri Lanka kaneel on väga õhuke sile koor, mis on helekollakaspruuni värvi, lõhnab väga hästi ning maitseb eriti magusalt, soojalt ja aromaatselt. Maitse annab kaneeliõli (üks eeterlik õli), mida ta sisaldab 0,5...1%. Selle õli valmistamiseks kaubana kaneelikoort tambitakse, leotatakse merevees ning seejärel destilleeritakse kiiresti. Õli on kuldkollane, kaneelilõhnaga ja väga kuuma aromaatse maitsega. Tema põhikomponent (75%) on kaneelaldehüüd, mis annabki kaneelile terava maitse ja lõhna. Seismisel seob ta hapnikku, muutub tumedamaks ning tekivad vaikained.

Kaneel ja kassia

Kaneel on palju väärtuslikum kui kassia, sest viimase lõhn on jämedam. Kaneeli võidakse siiski kassiaga asendada või kassia hulka lisada. Tavaliselt on kaneelipulber kassiaga segatud, nii et kaneeli ennast on seal vähe.

Tervet kaneeli- ja kassiakoort on küllaltki hõlbus eristada, ja ka nende mikroskoopilised omadused on üsna erinevad. Kui peenestatud koort töödelda jooditinktuuriga (tärkliseproov), siis kõrge kvaliteediga puhta kaneeli puhul suurt mõju ei ole, kassiasisalduse puhul aga tekib sügavsinine tint, mille värvuse intensiivsus oleneb kassia osakaalust segus.

Kassiat saadi kuni 1960. aastateni põhiliselt Vietnamist, Vietnami sõja ajal hakati hiina kaneelipuud laialdaselt kasvatama Sumatral.

Indias kasutatakse kaneeli, õigemini kassiat, liha- ja köögiviljatoitude juures ning see kuulub ka karri koostisse.

Ostmine ja säilitamine

Kaneeli müüakse kas koorepulgakestena või pulbriks jahvatatuna, mõnikord ka suhkruga segatult. Kaneelipulber on hinnalisem kui -kangid. Mõlemaid tuleb säilitada õhukindlalt suletuna jahedas ja pimedas kohas.

Kasutamine

Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja mett.

Kaneeli tarvitamine on eriti levinud riisipudru, mannapudru, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures.

Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Idamaises köögis lisatakse kaneeli ka liha- ja kalaroogadele, pilafile ja karrile.

Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude likööride aromatiseerijana ning lõhnaainena parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse.

Samuti kuulub kaneeli lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveinivürtsi koostisesse, kaneelita ei saa läbi ka paljud aasia maitsesegud, nagu näiteks garam masala.

Hollandis armastavad lapsed sooja riisi või, suhkru ja kaneeliga.

Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina.

Paiguti kasutatakse kaneelilehti samamoodi nagu loorberilehti.

Raviomadused

Kaneeli raviomadusi kiitis juba Hippokrates 2500 aastat tagasi. Kaneeliõli on eeterlik õli. Ta mõjub tugeva antiseptikumina, soojendab kogu keha ning stimuleerib südametegevust ja vereringet. Teda on kunagi peetud külmetusevastaseks ravimiks.

Kaneeli igapäevast tarvitamist koos vedelikuga on soovitatud skorbuudivastase vahendina.

On leitud, et pool teelusikatäit kaneeli päevas alandab tunduvalt suhkurtõbiste veresuhkru taset. Toime avaldub ka kaneeli leotamisel tees ning ka mittesuhkurtõbistel. Toimeaineks on MHCP (metüülhüdroksü-halkoon-polümeer), mis toimib insuliini taoliselt, soodustades suhkru omastamist rakkude poolt.

Diabeet 2 haigetega tehtud katsetes ilmnes, et nendel, kes võtsid päevas sisse mõne grammi kaneeli, oli veresuhkur 20% madalam kui kontrollrühmal. Osalt koguni haiguse sümptoomid kadusid. Kaneeliravi lõpetamisel tulid kaebused kohe tagasi.

Peale selle vähendab MHCP rasva- ja kolesteroolisisaldust veres.

Kaneeli ravimina nimetatakse ladina keeles Cortex Cinnamoni 'kaneelikoor'.

Insektitsiid

On leitud, et kaneeliõli on väga tõhus insektitsiid. Selles sisaldub vähemalt neli toimeainet (eriti kaneelaldehüüd, mis juba väga väikestes kogustes tapavad putukaid vastsestaadiumis: kontsentratsioonist 29 ppm piisab, et tappa 24 tunni jooksul pool töödeldud sääsevastsetest. Tavapärast pestitsiidi DEET läheb selleks tarvis kontsentratsioonis üle 50 ppm. Praegu uuritakse, kas kaneeliõli toimib ka repellendina (tõrjevahendina) täiskasvanud sääskede ja moskiitode vastu.

Kaneeliõlist või selle toimeainetest võiks saada keskkonnasõbralik alternatiiv sellistele "keemilistele" pestitsiididele nagu DDT ja DEET, mida paljudes kohtades tänapäevani malaariavastases võitluses kasutatakse.

Ajalugu

Kaneel on üks vanemaid vürtse. Ta on tuntud iidsest ajast. Seda mainitakse Vana-Hiinas vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr keiser Shennongi vürtside raamatus. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele.

Kaneeli mainitakse ka Piiblis. 2. Moosese raamatu 30. peatüki 23. ja 24. salmis käsib Issand altaririistade võidmise õli valmistada muuhulgas kaneelist ja kassiast: "Ja Sina võta enesele parimaid palsameid; viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli..." Õpetussõnades (7:17) räägitakse armuvoodi kohta: "Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli."

Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr.

16.–18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton Fugger põletas 1530 Karl V võlatähti tolle silme ees kaneelikangide tules, demonstreerides nõnda oma rikkust.

Idamaades maitsestatakse kaneeliga eelroogi, meil kasutatakse seda põhiliselt küpsetiste, glögi, magustoitude, putrude ja jäätise maitsestamiseks. Sobib hästi ka õunte ja õunakookide ning piima-riisisupiga.

Kaneeli tasub proovida ka hakkliharoogades, aga eriti hõrguks ja põnevaks teeb kaneel kanapoja ning broileriroad.

Jahvatatud kaneeliga sobib suurepäraselt maitsestada ka kohvi.

Kaneelikoor

ladina k: [ Cinnamomum zeylanicum. ]

Aasiast pärinev perekond troopilisi ja subtroopilisi lõhnavaid igihaljaid taimiloorberiliste sugukonnast. Üle 60 liigi. Kaaneenikoort tarvitatakse tükkidena ja pulbrina. Vürtsina kasutatakse loorberiliste sugukonda kuuluvate kaneelipuude koort. Levinumad on 4 kaneelipuuliiki: TSEILONI KANEELIPUU, HIINA KANEEL, MALABARI, VÜRTSKANEEL.

Kaneelipuuviljad on teravalõhna ja tugeva ebameeldiva maitsega.

Kasutatakse noorte puude kuivatatud koort jahvatatult või jahvatamata. Kõiki kaneelisorte kasutatakse laialdaselt pagaritööstuses: küpsised, keeksid, präänikud, pirukad. Magustoitude valmistamisel: pudingud, zheleed, vormiroad riisist, vahud, kohupiimakreemid, kompotid, keedised. Lääne - Euroopas maitsestatakse kaneeliga puuviljasalateid ning mõningaid köögivljasalateid. Värskest või kuivatatud puuviljast kompotte. Eriti hästi sobib kaneel toitude juurde, mille koostisesse kuuluvad õunad. Idamaa köögis, sealjuures ka Taga - Kaukaasias ja Kesk - Aasias lisatakse kaneeli linnulihasalatitele ja linnupraele, aga küpsetatud ja hautatud lambalihale. Hiinas ja Koreas maitsestatakse kaneeliga küpsetatud sealiha. Kaneel muudab rasvase liha maitsvamaks. Kaneel kuulub ka puuviljade, seente ja liha marineerimisel kasutavate vürtsisegude koosseisu. Tavaliselt lisatakse kaneeli jahvatatult salatitele ja praadidele, kuid vedelikke võib maitsestada ka peenestamata kaneelikoorega. Kompottidele ning üldse kuumadele magustoitudele lisatakse kaneel 7-10 minutit enne nende lõplikku valmimist, salatitele ja kohupiimale, aga allas enne serveerimist. Väga suurtes kogustes kasutatakse kaneeli Idamaa köögis, näiteks hiinas ja Indias. Keskmiselt võtame seal ½-1 tl kaneeli ühe kg riisi, kohupiima, liha või taina kohta. Kaneeli asemel kasutatakse mõnikord kaneelipuude valimata vilju. Kuivatatult on nad hernesuurused, hallikaspruunid. Tarvitatakse ka kunstliku asendajat - kaneeliekstrakti. Säilitatakse kuivatatult.

Pärineb Tseiloni saarelt.

Kasvatatakse ka Indias, Indoneesias, Malaisias, Brasiilias ja Guajaanas, peamiselt põõsakujulist vormi. Koort kogutakse ühe- kuni kolmeaastastelt võrsetelt pärast vihmaperioodi lõppu, mil koor on hästi lahti ja aromaatne. Koort võtakse maha umbes 30 cm pikkuste ja 1-2 cm laiuste ribadena. Neil eemaldatakse pealmine kiht ning kuivatatakse varjulises kohas. Kuivatatud tseiloni kaneel on vaevalt 1 mm paksune (parimate sortide paksus ei ületa tavalise kirjapaberi paksust)ning torukesteks keerdunud. Torukeste välispind on kollakas või helepruun, sisepind veidi tumedam. Tseiloni kaneel on väga habras.

Väga peene aroomiga, magusavõitu ning nõrgalt kõrvetava maitsega.

Päritolu: Malauka saartelt

Kasvatatakse Indoneesias.

Vürtskaneeli lõhn on teravalt vürtsikas, maitse kõrvetav.

Vürtsidena kasutatakse üheaastaselt võrsetelt lõigatud koort, mis kuivatatult kujutab endast valkjasbeezi välispinna ja 1-2 cm õhukesi koore tükikesi.

Kuivatatult.

Hiina kaneelipuu e. Kassia

ladina k: [ Cinnamonum cassia L. Presl]

Pärineb Lõuna - Hiinast. Kasvatatakse ka Laoses ja Indoneesias. Koort lõigatakse selle kaneelipuu tüvelt üks kord 8-10 aasta tagant paari sentimeetri laiuste ribadena. Kuivatatakse varjus. Valmis kassia kujutab endast kergelt kumeraid kooretükke, mille sisepind on veidi krobeline, punakaspruun, hallikas-pruunide laikudega. Välispind on siledam ja kaneelpruun. Hiina kaneel on 2 mm paksune või paksem.

Aromaatne, magusavõitu, nõrgalt kõrvetava, tseiloni kaneelist märksa teravama maitsega.