Kuumadel suvepäevadel tiheneb konkurents karastusjookide vahel: tarbija soosingut püüavad võita pudeliveed, koolad, kaljad, mahlajoogid ning limonaadid.

Üks põhjusi, miks karastusjook suvel hinnas on, peitub tema nimes: karastab ning jahutab. Kui varem peeti parimaks janukustutajaks Vett, siis hiljutised uurimistööd USAs tõestasid, et tegelikult toimivad vesi ja karastusjoogid (sh Kofeiini sisaldavad) organismi vedelikuga varustamisel samaväärselt (Journal of American College of Nutrition, aprill 2003).

Eelmisel aastal tarbiti Eestis 126,6 miljonit liitrit karastusjooke. Iga aastaga on maht kasvanud. Ka käesolevaks aastaks ennustatakse karastusjoogiturule korralikku tõusu.

Coca-cola Balti riikide karastusjookide turundusjuht Andrus Kuus täpsustas, et rahvusvahelistes uuringutes (Canadean, Nielsen), mida kasutatakse ka Eestis, liigitatakse kategooria “karastusjoogid” hulka veed, karbonaadid (näiteks Coca-Cola, Linnuse kali, Kellukese limonaad jne), mahlad ja nektarid, mahlajoogid, Siirupid, energia- ja spordijoogid ning jääteed.

Suurima osakaaluga on karbonaadid. Neid jõid eestlased mullu ligi 50 miljonit liitrit. “Huvitav on märkida, et Eestis järgneb tarbimiselt karastusjookidele vesi ning alles seejärel mahl,” lisas Kuus.

Andrus Kuusi hinnangul on parim karastusjook kvaliteetne ning jahutatud, aidates sooja ilmaga veetasakaalu hoida.

Müüdid

Karastusjoogid on populaarsed, kuid ometi on piisavalt neid, kes peavad karastusjookide suhkrusisaldust ning kalorite osakaalu suureks. Andrus Kuus tunnistab, et niisugune müüt on levinud sarnaselt arvamusega, et mahl on karastusjoogist tervislikum.

Karastusjookides sisalduva suhkru kogus ja jookide energeetiline väärtus on võrdne paljude puuviljamahladega. Näiteks sisaldavad 240 ml Apelsinimahla ja sama kogus Coca-Colat võrdsel hulgal nii suhkrut kui ka kaloreid.

Kuus täpsustas, et kehakaalu tõus, mis tavaliselt pannakse karastusjookide arvele, ei tule joogist, vaid sellest, et energiat tarbitakse rohkem kui kulutatakse.

“Iseenesest pole ükski jook halb,” sõnas Kuus. “Küsimus on pigem tarbitavates kogustes ning inimese elustiilis.”

Kuus rääkis ka teisest müüdist, mille kohaselt Coca-Colasse jäetud hammas lahustuvat üleöö. Kuna tegemist oli sensatsioonilise väitega, pitseeriti eksperimendi korras 1985. aastal Rootsis ja 1986. aastal Taanis hambad notarite poolt Coca-Cola joogi sisse.

Tänaseni pole müüt hammaste lahustumisest kinnitust leidnud, hambad on alles ning eksperimendi algusest möödub varsti kakskümmend aastat. Hammaste lagunemise seostamine ainult karastusjookide tarbimisega on lühinägelik, sest hädade tegelik põhjus peitub ebapiisavas suuhügieenis.

Karastusjookides leiduvate kemikaalide ja toidulisandite müütide puhul on tegu hirmuga. Lisaaineid on nii kunstlikke kui ka looduslikke, kuid mõlemad on inimese tervisele ohutud.

Kuusi sõnul on küsimus pigem selles, kuidas lisaaineid sisaldavaid tooteid reklaamitakse. “Minu hinnangul on ebaeetiline, kui mõni tootja propageerib oma mahlajooki kui naturaalset ja tervislikku, kuid tegelikult on toote mahlasisaldus ainult 12% ning jook sisaldab mitut säilitusainet.”

Iga lisaaine kasutamisel tuleb rangelt järgida nii riiklikke kui ka ettevõttesiseseid nõudeid ja ettekirjutusi. “Kõlab võibolla vastuoluliselt, kuid näiteks Coca-Colale pole lisatud ühtegi säilitusainet,” ütles Kuus.

Mida vaadata pudelilt

Karastusjoogid sisaldavad lõhna-, maitse-, säilitus- ja värvaineid, kuid tervisekaitseinspektsioonis registreeritud tooted ei ole tervisele kahjulikud. Andrus Kuus soovitab karastusjookide tarbimisel mõõdukust, samuti juhib ta tähelepanu asjaolule, et iga organism reageerib joogile isesuguselt.

Andrus Kuus peab karastusjoogi hindamisel tähtsaimaks kvaliteeti. Karastusjoogi kvaliteet on mitme aspekti summa, millest tähtsaimad on maitseomadused, välimus ning mikrobioloogia.

Viimane keskendub mikroorganismidele karastusjookides ning peegeldab tootmise hügieeni taset. Näiteks uuritakse, et tooted poleks saastunud bakteritega. Lisaks sellele on ülioluline kvaliteetne ja mitmekordselt testitud tooraine, hea retsept, kõrgtehnoloogiline villimine ning toote kättesaadavus.

Tavaliselt kontrollivad karastusjoogi kvaliteeti spetsiaalsed sõltumatud laborid. Andrus Kuus rääkis, et näiteks Coca-Cola tooteid kontrollitakse Brüsseli rahvusvahelises laboris. “Karastusjoogid kogutakse ettevõtte teadmata müügikanalitest ning saadetakse testimisele,” selgitas ta. “Testi tulemused esitatakse ettevõtetele perioodiliste raportitena.”

Kuus ei osanud kommenteerida, kuidas teistel Eesti tootjatel kontrolli toimimine on korraldatud. Riiklikul tasemel peab ettevõtet tunnustama veterinaar- ja toiduamet, kelle järelevalveinspektsioon käib kaks korda aastas tootmist kontrollimas.

Andrus Kuus soovitab jooki ostes uurida “Parim enne” kuupäeva, et mitte tarbida säilivusaega ületanud jooki. Säilimisaja pikkus sõltub tehnoloogiast ning erineb tootjate karastusjookidel. Nt säilivad vitaminiseeritud veed 4 ning karboniseerimata veed 12 kuud.

Tarbija peaks eriti vitaminiseeritud ja gaseeritud vee ostul silmas pidama ka toote säilivusaega, kuna valguse, soojuse ning hapniku mõjul vitamiinid vees hävivad ja karbonisatsioon langeb.