Kartulisalat

Page history last edited by yux66 11 mos ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

Pidulaua keskpunkt: kartulisalat

Ajast aega on vähemalt 99 protsenti eestlastest tõstnud pidulauale ka kartulisalati, pole 24. veebruargi erandiks. Seega võib kartulisalati julgesti kanda meie rahvusroogade suhteliselt lühikesse nimistusse.

Vali kartulisalati tegemiseks kartuleid hoolikalt. Kartulisalatisse ei sobi keedetuna jahused lagunevad kartulid, vaid ikka vesised sordid, mis ei ime endasse salatikastet.

Keeda salati kartuleid koorega, sest siis säilivad vitamiinid paremini. Kuid muidugi võid ära kasutada ka kooreta keedetud kartulid, mis jäänud üle eelmisest söögikorrast. Kui kartulid on liiga vesiseks keenud, lõika need hästi peeneks ja pane salatisse kindlasti keedetud muna, see annab salatile muredust.

Ühe kilogrammi kartulisalati kohta kulub umbes 200 grammi salatikastet, olenevalt sellest, kas pere eelistab mahlasemat või tahkemat salatit. Seegi, kas lisada kartulisalatisse liha või vorsti, jäägu iga perenaise enda otsustada.

Õlikastet kulub salatisse muidugi tunduvalt vähem kui hapukoore-majoneesikastet, kuid meie rahvakartulisalat või pidurosolje käib ikka hapukoore või hapukoore-majoneesikastmega.

Salatikaste tuleks enne salatiainetega kokkusegamist eraldi kausis valmis kloppida ja maitsestada. Valmis salatile maitse andmine ei õnnestu nii hästi.

Kartulisalat

Allikas: Vikipeedia

Kartulisalat on toit, mille põhikomponentideks on keedetud (harvem muul viisil kuumtöödeldud) tükeldatud kartul ning salatikaste. Kartulisalatile võib olla lisatud teisi aedvilju (Porgand, Sibul, Kurk, Õun, Hernes, Seller), liha- või kalatooteid ja Keedetud muna.

Kartulisalat on enamasti külm roog, soe kartulisalat on vähem levinud.

Kastmeks võib kartulisalatil olla õlikaste, Majonees või hapukoorekaste. Kesk-Euroopas süüakse õli-äädikakastmega kartulisalatit, millesse kuulub kindlasti Sibul; Põhjamaades on tavalisem majoneesist ja rõõsast koorest segatud kaste ning salat on mahedama maitsega.

Eestis on kartulisalat olnud alates 1920.-1930. aastatest peolaudadel armastatud ja tavaline roog. Tüüpilise eesti kartulisalati eelkäijaks võib olla Peterburis töötanud prantsuse koka Olivier' nime kandev salat. Eesti kartulisalati kastmeks on tavaliselt võrdsetes kogustes segatud majonees ja hapukoor. Kartulid keedetakse tavaliselt koorega, jahutatakse ja kooritakse, tükeldatakse umbes 0,5–1 cm küljepikkusega kuubikuteks. Teised tavalisemad koostisained on keedumuna, hapendatud, marineeritud või värske kurk, sibul, konserveeritud hernes ning tükeldatud keeduvorst.

Retsept

Koostis:

10 kuni 15 koorimata keskmist Keedetud kartulit

5 kuni 6 Keedetud muna

4 kuni 5 Marineeritud kurki + värsket kurki

2 kuni 3 keskmist Sibulat

400 kuni 500 g Keeduvorsti

Soovi korral veel:

Konservitud Rohelisi herneid (ajavad salati kiiresti hapuks!)
1 suurem Paprika

Kaste:

500 g Hapukoort
500 g Majoneesi
hakitud Tilli , Murulauku, Sibulapealseid, Peterselli
Soola
purustatud Musta pipart

Valmistamine:

Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lase täielikult jahtuda (samal päeval kiiruga keedetud kartulitest ei tule mingi õige salat!)
Salati tegemiseks koori keedetud kartulid ning haki väikesteks kuubikuteks.
Lõika keedetud jahtunud munad väikesteks kuubikuteks või suru kahvliga katki.
Haki kurk väikesteks kuubikuteks. Haki sibul hästi peeneks (soovi korral leota hakitud sibulat veidi külmas vees).
Haki vorst pisikesteks kuubikuteks.
Kaste tuleks eraldi kausis valmis segada. Sega hapukoor ja majonees omavahel. Lisa hakitud tilli, sibulapealseid, soola ja pipart (mida suvisem aeg, seda rohkem lisan maitserohelist). Kalla kaste salatiainetele ning sega õrnalt läbi.

Enne serveerimist lase salatil umbes 2-4 tundi sahvris maitsestuda.