inglise keeles: Damson

Kirjeldus:

Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda. Eristatakse õun-, luu- ja pähkelviljalisi viljapuid. Õunviljalised on õuna- ja pirnipuu, küdoonia ja pihlakas. Luuviljalised on hapu-ja magus kirsipuu (kirsipuu), ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Pähkelviljalised on mandli-, pähkli-, pekani-hikkoripuu, sarapuu, kastanipuu ja pistaatsia.

Lähistroopilistest ja troopilistest viljapuudest on tähtsaimad apelsini-, sidruni- ning mandariinipuu ja teised tsitruselised viljapuud. Samuti on tähtsad ka pirnloorber, mangopuu, melonipuu, datlipalm, viigipuu, granaadipuu ja diospüür. Pähkelviljalistest anakard, makadaamia ja parapähklipuu.

Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad.

Enamikku kultuurviljapuid kasvatatakse pookealusele vääristatuna. Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (õuna-, pirnipuudel kuni 10 meetrit, kirsi-, ja ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu.

Enamike viljapuude õied on kahesugulised, seetõttu võivad nad viljastuda omaenda õietolmust, kuid enamasti vajavad nad rohkeks viljastumiseks sama liigi teiste sortide õietolmu. Paljud viljapuud moodustavad vilju partenokarpselt, harvemini apomiksiliselt.

Viljapuude hulgas on pika elueaga puid-põõsaid (100- 400 aastat ja veel kauemgi), aga ka lühikese elueaga puid-põõsaid (näiteks kirsipuud, mis elavad 15-20 aastat).

Enim kasvavatest viljapuudest on kõige külmataluvamad õunapuud, mille osad sordid suudavad taluda ka kuni 40ºC külma.