Kirjeldus:

Lääts on väga vana liblikõieline kultuurtaim. Vahemere ja Kesk-Aasiast pärinev üheaastane toidukaunvili kuulus kõrvuti herne ja oaga ka eestlaste esivanemate toidulauale.

Läätses leidub 25-35% valku, 50% süsivesikuid ja 2% rasva ning mineraalaineid.

Eestis saab läätsesid soetada lisaks ökopoodidele ka suuremate marketite tervisetoidu lettidelt. Tallinnas Maakri tänaval asuva Haldjas Cateringi peakokk Esko Nilimaa on leidnud läätsesid Stockmannist ning Prisma ja Rimi poodidest.

„Läätsed on pika ajalooga toiduaine, millel palju kasutus- ja valmistusviise,“ märkis Nilimaa.

Peakoka sõnul võib läätsesid keeta, hautada, kasutada padades ja suppides. Toitudesse sobivad mõlemad Eestis müügil olevad levinumad läätsesordid, milleks roheline ja punane lääts.

„Läätse soovitatakse enne kasutamist leotada ja hoolikalt loputada,“ andis nõu Nilimaa. „Roheline lääts küpseb umbes 15 minutiga ja punane ligikaudu 10 minutiga. Hästi valmistatud läätsed on hea lisand lihale, eriti suurepärane lambalihaga. Läätsed sobivad lisandina suitsutatud kalale ning ka iseseisva taimetoiduna.“

Tervise Arengu Instituudi programmijuht ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi juhatuse liige Mai Maser on proovinud läätsesid supina. „Kuna oleme igaüks oma toitumisharjumuste juures, siis olen ise läätsesuppi vaid ühel korral keetnud. Keetsin singikamaraga ning lisasin juurde supilusikatäis kruupe ja porgandikuubikuid,“ mäletas Maser ja lisas, et kokkuvõttes sai supp väga maitsev.

Valguküllane kaunvili

Läätsed kuuluvad koos ubade, herneste ja sojaubadega kaunviljade hulka ning nagu teisedki liblikõielised, on läätsetaim üheaastane rohttaim. Saagikuselt on läätsed suhteliselt tagasihoidlikud, kuna nende kaunas on sageli vaid üks-kaks seemet.

„Läätsesid kasvatati toiduviljana, kuid põhku ja aganaid anti ka loomadele,“ teadis Maser selle taime kasvatamise ajaloost. „Tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Seemned on sellel taimel väikesed ja lapiku kujuga, diameeter on seemnel tavaliselt umbes 3-9 mm.“

Kui rääkida tervise seisukohast on läätsed nagu kõik teisedki kaunviljad eriti hinnatud oma valgurikkuse poolest, tutvustas Maser. Läätsedes on valku küll võrreldes teiste liigikaaslastega suhteliselt vähem, umbes 24-32 protsenti, kui näiteks sojaubades läheneb valgu osakaal 40 protsendile.

Rasva on läätsedes 2 %, süsivesikuid ligikaudu 50 %. „Süsivesikutsest suure osa moodustavad kiudained, mis omakorda suurendab läätsede toiduväärtust,“ rääkis toitumisteadlane.

Vitamiinidest on läätsedes tema sõnul olulisimad B-grupi vitamiinid.

Lisaks erinevate toitude juures lisandina kasutamisele, saab läätsedest valmistada jahu. Läätsejahu kasutatakse teiste kaunviljade jahu juures vorstitööstuses ja mõnel pool ka kondiitritoodete valmistamisel.

Maseri sõnul peetakse läätsesid üheks taimsete östrogeenide ehk naissuguhormoonide allikaks ning nende söömine leevendab menopausis tekkivaid vaevusi.

„Rikkaliku kiudainete sisalduse ja vähese rasvhapete hulga tõttu peetakse läätsesid heaks toiduks südame-veresoontehaigusi põdevatele inimestele ning diabeetikutele. Kuid vältida tuleks nii läätsesid kui ka kõiki teisi kaunvilju podagra korral.“

LISAD

Mis läätsed maksavad?

50 g Võid

100 g Porgandikuubikuid

50 g Sibulakuubikuid

100 g suitsuPeekoni kuubikuid

3 dl liha- või köögiviljaPuljongit

jää- ja siguriSalatit

Kaste:

30 g Dijoni sinepit

15 g valgeVeiniäädikas

1 dl OliiviÕli

Soola

Pipart

hakitud Peterselli ja lehtKoriander -it

Valmistamine:

Läätsi leotatakse 12 h ja loputatakse hoolikalt. Või sulatatakse potis, lisatakse köögiviljad ja peekon ning kuumutatakse pruunistamata. Lisatakse läätsed ja puljong. Pott kaetakse kaanega ning keedetakse 30 min, maitsestatakse soola ja pipraga. Küpsed läätsed pannakse sõelale ning nõrutatakse.

Kastme jaoks vispeldatakse sinep ja äädikas, maitsestatakse soola ja pipraga. Lisatakse õli peene joana pidevalt segades. Lõpuks lisatakse petersell ja koriander.