Külmutatud lehttainast tuleb säilitada külmunud kujul ning sulatada vahetult enne tarvitamist vastavalt pakendi juhendile. Külmutamata lehttaina ostmisel on oluline jälgida viimast müügipäeva. Selle möödumisel tainas küll ei rikne, kuid selle pakkimiseks kasutatud paber on tõenäoliselt läbi ligunenud ning taina küljest raskesti eemaldatav.

Taina tükeldamiseks tuleb kasutada väga teravat nuga, mida tuleks hoida peaaegu lauaga risti, hea lõikevahend on ka terav tainaratas. Nii lõigates ei suruta tainakihte kokku ja küpsetiste servad kerkivad kõrgeks. Seetõttu jäetakse servad ka munaga määrimata.

Kuni ahjupanemiseni peaks lehttainast valmistatud pirukaid-kooke või tainaga kaetud küpsetusplaati hoidma külmas, ahjutemperatuur peaks küpsetamise esimesel veerandtunnil olema 225–250 kraadi. Nii ei jõua rasvaine enne jahuvalkude kalgendumist tainakihtide vahelt välja sulada ning tainas küpseb kohevaks, hapraks ja kihiliseks.

Niipea kui tainas on kerkinud ja pruunistunud, peaks ahjukuumust kohe langetama, tavaliselt 175 kraadile, muidu võib tainas enne täidise läbiküpsemist kõrbema minna.

Väga eriline ja üsna kallis on Filotainas. Paljud küpsetajad ei oska või julge aga sellega midagi peale hakata.

Paberõhukest, ainult Jahust, veest ja Munast koosnevat filotainast võib kasutada lehttaina asendajana nii soolaste pirukate ja suupistete kui magusate kookide ja korvikeste tegemiseks, ka on sellega võimalik asendada maailmakuulsat Austria struudlitainast.

Filotainaga töötamisel tuleb rangelt järgida teatud reegleid, mis on tegelikult üsna lihtsad. Tainakarpi tuleb hoida sügavkülmas ja võtta sealt juba eelmisel päeval külmkappi sulama.

Piisab küll ka paaritunnisest kiirsulatamisest toatemperatuuril, kuid siis tekib rohkem rebendeid. Filotaina jäägid säilivad õhukindlas pakendis jahekambris paar nädalat, sama kehtib ka sulama pandud, kuid kasutamata jäänud paki kohta. Tagasi sügavkülma ei maksa ülessulanud tainapakki panna, sest uuel sulatamisel kleepuvad tainalehed üksteise külge.