---

küpsetised leib-sai

Leivataigen

Esimesel küpsetamisel tuleks võtta kõiki aineid poole vähem, sest juuretises pole veel piisavalt jõudu. Tuleb arvestada ahjuga, kui suur või võimas see on. Tänapäeval on eramajades võimsaid, uhkeid tulekivist ahje, kus on spetsiaalne leivaküpsetusruum. Kahjuks ei osata neid leivaküpsetamiseks kasutada. Head on ka väikesed elektriahjud (peal 2 küpsetusplaati), ökonoomsed ja hoiavad küpsetamisel paremini niiskust väikese ruumi tõttu (suurde elektriahju tuleks küpsetamisel panna plekknõu veega).

Sellest kogusest saab umbes kolm kilost leiba. Leivajahu ja -nõu peavad enne alustamist vähemalt toasoojad olema. Leigest veest, poolest rukkijahukogusest ja juuretisest tuleb segada puulusikaga (mõlaga) vahustades poolvedel taigen. Energiline segamine on oluline, nii satub taignasse rohkem õhku ja juuretis saab sellest jõudu juurde. Peale puistata paksult jahu, nõu katta rätikuga. Leivataigna valmimist ei nimetata kerkimiseks vaid hapnemiseks. Toasoojusest sõltub hapnemise kestus: soojemas ruumis 12-17 t, jahedamas umbes 20. Kui taigen on parajalt hapu, nõus üles kerkinud ja alla vajunud, tuleb see veel kord läbi kloppida. Siis lisatakse sool, köömned ning ülejäänud jahu. Sõtkuda tuleb seni kuni taignamass on paras sitke ja nõu seinte küljest lahti lööb. Mida rutem sõtkuda, seda kergem saab pärast leib. Valmis taigen siluda pealt, raputada natuke rukkijahu peale ja jätta kaetult veel paariks tunniks sooja kohta kerkima. Leivapätsid vormitakse vees märjaks kastetud kätega ja jäetakse rasvainega määritud ahjuplaadile või pannile veel kerkima. Kogemustega küpsetaja võib muuta hapnemise aega ja taigna retsepti - söögitegemine on ju looming.