---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik

MANDEL

Mandlid Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast.

100g mandleid sisaldab rasvu 54,2 g, proteiini 18,6 g, karbohüdraate 16,9 g, mineraale 3,0 g, vitamiine 6,2 mg, süsivesikuid 13,8 g. Energeetiline väärtus: 640 kcal/2,676 kJ.

Mandlid on eriti kõrgelt hinnatud pähklilised. Nad on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu.

Mandlid sisaldavad ka H vitamiini ehk biotiini. 100 g mandlites on seda 17 mg. Biotiin vastutab ilu eest, seda tänu väävlisisaldusele, mis muudab naha siledaks ja ilusaks, juuksed tihedaks ja siidiseks ning küüned tugevaks. Täiskasvanud inimene peaks saama biotiini päevas 0,15-0,3 mg.

B rühma vitamiinidest sisaldavad mandlid riboflaviini (B2). 100 g kohta 0,78 mg. Riboflaviin on organismi mootor, mis stimuleerib väsimatult rakuenergia tootmist. Mandleid kasutatakse üsna palju kondiitritööstuses.