Naeris

Page history last edited by Anonymous 1 yr ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

Naeris

ladina k: [Brassica rapa L.]

Naeris pärineb Vahemeremaadelt. Juba vanadel kreeklastel ja roomlastel oli naeris esmajärgulise tähtsusega köögiviljakultuur teraviljade ja viinamarjasortide kõrval.

Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena.

Proovi suvel noori naereid sarnaselt kartulitega tuhas küpsetada.

NAERIS

(Brassica rapa) on kaheaastane söögi- ja söödajuurvili. Naeris on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel. Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad. Kasvuaeg on lühike,varajased sordid valmivad 60-70 päevaga. Seega saab kasvatada varajase kultuurina suviseks, hilisema (külv juuni lõpus) kultuurina sügiseseks ja talviseks tarbimiseks. 1000 seemne mass on 1,5-2,5 grammi ja seemnete idanevus säilib 3-4 aastat. Seeme tärkab juba madalatel plusskraadidel 3-4 päevaga. Kasvukohale külvamise puhul harvendada või istutamise puhul jätta vahed 45-50 cm x 20-25 cm. Liik

Kaalikas ja naeris.

Toores naeris ja kaalikas on mõrkja maitsega. Sellest saab lahti, kui nad enne toidu valmistamist keeva veega üle kallata. Keedetud kaalikat ärge säilitage üle 3 tunni, sest pikemal hoidmisel kaotab ta peaaegu kogu C-vitamiini sisalduse.