---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik

Nurmenukk

Harilik nurmenukk on üks vähesteid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.

Nurmenuku lehtedes on leitud 5900 mg% C-vitamiini (Eesti oludes on ligi 10 aastat EPMÜ taimefüsioloogia laboris tehtud mõõtmiste keskmine olnud lehtedes siiski 800 ja õites 400 mg% piires). Niisama suurt C-vitamiini sisaldust on leitud ainult mõne kibuvitsaliigi marjades. Samuti sisaldab maapealne osa P-aktiivseid aineid, kuid ka karotiini ja E-vitamiini.

Ravimtaimena tunti nurmenukku juba Antiik-Kreekas, kus ta oli kaheteistkümne jumala lill. Vanad eestlased uskusid nurmenuku ravijõudu, kuid korjasid vaid õiekroone, millega raviti rinnahaigusi, jooksvat ja isegi rõugeid. Nurmenuku ja kassikäpa õisi ning ka lehti kuivatati koos tubakalehtedega ja tubaka parkimisel jäeti tubaka hulka, sest see andis tubakale hea lõhna ja oli kopsudele pehmem kui paljas tubakas.

Seda, et nurmenukutee aitab köha vastu, kinnitab nüüdnegi arstiteadus. Raviva toimega ained on saponiinid, mida on kõige enam juurikates, kuid ka õites ja lehtedes. Õies sisaldab köharavimit just roheline osa. Seepärast on vale noppida ja kuivatada vaid kollaseid õiekroone.

Nurmenukke tasuks istutada peenrale juba sügisel ja kevadistest noortest lehtedest valmistada salateid nagu harilikust lehtsalatist.

Harilik nurmenukk on üks C-vitamiini rikkamaid varajasi rohttaimi. Ühest-kahest nurmenukulehest saab kogu päevase C-vitamiini hulga. Lehti võib talveks koos õite ja murulauguga sisse soolata ja lisada maitseroheliseks külmale hapukoore- ja kefiirikastmele