---
sõnastik
Oder
Vt. ka Teravili
Ajalugu
Oder on tänapäeval Eesti põldudel esmatähtis teravili ning on asendanud seega aastakümnete eest tähtsaimaks teraviljaks olnud rukki. Odra kasvatamise algus maailmas langeb umbes samasse piirkonda ja samasse aega kui nisu kasvatamise algus. Kumb neist oli esimene kultuurtaim, see küsimus jääbki lõplikult lahendamata. Teadlaste arvamist mööda hakati otra viljelema umbes 9000 aasta eest Mesopotaamia piirkonnas.
Liigid
Tuntakse umbes kolmekümmet odra looduslikku liiki, neist esimesena hakati kasvatama metsikut otra. Metsik oder oli ka peamisi liike, millest kujunes tänapäeva kultuuroder. Lühikese kasvuperioodi tõttu saab otra kasvatada teraviljadest kõige kaugemal põhjas (näiteks Tiibetis kasvab oder kuni 4600 m kõrgusel mägedes). Samas ulatub odra kasvupiirkond ka kaugele lõunasse.
Oder on üks lühema kasvuajaga teravilju, sordist ja kasvukohast olenevalt kasvab ta 60-115 päeva, neljatahuline oder Eestis umbes 80 päeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele on tegu kas kahe-, nelja- või kuuetahulise odraga. Odratera võib olla kas kestjas või paljas. Odratera on kaetud kilega, mis moodustab 11% tera massist. Klaasjad odraterad on valgurikkad ning neid kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Tuntakse tali- ja suviodra sorte. Tuntumad Eestis levinud sordid on järgmised: Anni, Roland, Marina, Meltan, Baronesse, Elo jt.
Toiteväärtus
Odrajahu
Odrajahu on rikas väärtuslike valkude poolest ja sisaldab palju asendamatuid aminohappeid lüsiini ja trüptofaani. Odrakruubid sisaldavad keskmiselt 1-1,5% rasva, 76,8% süsivesikuid, 8,5% valke lisaks veel ka kaltsiumi, fosforit ja rauda.
Odrakruup
Hulled barley - eemaldatud vaid väline kest. Tervislikum variant. Pearl barley - veidi enam lihvitud kruup. Populaarsem, sest küpseb kiiremini.
Odratang
Eestis on saada kahte sorti odratange: peenema jahvatusega odratange ja jämedama jahvatusega Lõuna-Eesti tange. Viimast kasutatakse nt mulgipudru valmistamisel.
Odrajahu on valgurikas ja sisaldab asendamatuid aminohappeid lüsiini ja trüptofaani. Võib kasutada leivaküpsetamisel toiteväärtuse suurendamiseks, samuti putrude valmistamisel. Ei ole lubatud tsöliaakiahaigetele!
Kasutamine
Otra on ajaloo jooksul toiduks tarvitatud mitmeti. Tangusid tunti juba enne meie ajaarvamist. Odrakarask on Eesti rahvustoit. Lisaks on läbi aegade eestlaste toidulaual tuntud selliseid teraviljatoite nagu tangu-ja verivorstid, kama, odrakohv ja odrajahupuder. Odrajahu lisatakse ka nisu- ja rukkileibade taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid.
Odrajahu kasutati juba vanal ajal, tehes sellest tee ja või baasil kakukesi. Varem valmistati odrast palju viljakohvi. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, odrakruupe, linnaseekstrakti, õlut jne. Umbes 75-80% maailma odratoodangust läheb loomade, põhiliselt sigade söödaks. Ülejäänud osa kulub tangude ja õlle valmistamiseks.
Heino Kiik "Maailma viljad"
Oder
Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000. a. e. Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800. a. e. Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit, mida pruugitakse tänapäevalgi.
Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest urvaputru, mihklipäevaks aga suppi odraklimpidega. Pulmad ei möödunud tanguvorstita, õllesupita ning odrakohvita, katsikul käidi kruubipudruga ning varrudel odraleiva e. varrukakuga.
Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse. Kõige meisterlikkumateks õllepruulijateks peetakse tänaseni Lääne-Eesti saarestiku õllemeistreid. Tavajookideks olid vanasti ka kali ja taar.
Oder
Allikas: Vikipeedia
Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Ãœheidulehelised Monocotyledoneae, Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Perekond: Oder Hordeum
Liik: Harilik oder vulgare
Hordeum vulgare
Hordeum vulgare
Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on teravili. Taimeliik kõrreliste sugukonna odra perekonnast.
Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (560,000 km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal.
Ajalugu
Otra kasvatati juba umbes 10 000 aasta eest Ees-Aasias.
Harilik oder (H. vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab metsikult Lähis-Idas.
Eestis on odrakasvatuse kohta vanimad andmed esimese aastatuhande algusest e. Kr.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.