Oregano

Page history last edited by Anonymous 1 yr ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

Harilik pune (oregano) Hutorjanka Origanum vulgare L.

Taimed kõrgusega 30-60cm. Väikesed purpursed õied koondunud õisikutesse moodustades kilbikujulise kobara. Õitseb juulis – augustis. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast. Ravi eesmärgil tarvitatakse taime maapealseid õisi ja lehisvarsi. Rahvameditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse ravivahendina jne. Tarvitatakse ka maitseainena kulinaarias. Ühes grammis on 8000 seemet. Idanevuse % 65. Seemneid pakis 0,01 g.

Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on lillakad ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas-vürtsine, kergelt kootav maitse. Säilitatakse suletud klaasnõus kuni 3 aastat.
Punepreparaatidel on rahustav, põletikuvastane, antimikroobne, valuvaigistav, ergutav ning rögalahtistav toime. Punepreparaate võetakse sisse soolelõtvuse ja soolepõletiku, alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, kõhugaaside, bronhiidi, külmetuse, kõrgvererõhutõve, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Välispidiselt kasutatakse neid mädaste nahahaiguste ja diateesi raviks, aga ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks.
Meestel ei ole soovitav punepreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna siis võib tekkida impotentsus.
Haisulill, maa-aluserohi, mesihain, ninn, rootsi-puned, taarirohud, imerohi, verirohi, vorstipune. Droog koosneb rohelistest lehtedest ja helepunakatest õitest vähese taimelatvade lisandiga. On aromaatse lõhnaga, mõru ja veidi kootava maitsega. Niiskust võib sisaldada kuni 12%, osalt tumenenud lehti ja õisi alla 7%, peenikesi varreosi kuni 5%, purunenud osi, mis läbivad sõela 2 mm2 suuruste avadega, mitte üle 5%. Droog sisaldab kuni 1,2% eeterlikku õli. Eeterlik õli sisaldab kuni 44% fenoole — tümooli ja karvakrooli, kuni 12,5% seskviterpeene, kuni 15,4% vabu terpeen-alkohole, kuni 5% geranüülatsetaati. Peale selle sisaldab droog parkaineid ja C-vitamiini, lehtedes isegi kuni 565 mg%. Kasutatakse teena köha puhul röga lahtistamiseks ja astma ravimisel. Teeks võtta 2 grammi droogi l klaasi keeva vee kohta. Juua tarviduse korral kas kuumalt või jahtunult. Hariliku pune teed kasutatakse sooletegevuse ergutamiseks, seedemahla hulga suurendamiseks, samuti ka (palavalt) maksa- ja higistamisteena. Rahvameditsiinis tarvitatakse reuma ja menstruatsioonihäirete, eriti valuliste menstruatsioonide puhul. Lehtedest eraldatud eeterlikku õli — oleum Origani vulgaris — kasutati vanasti edukalt hambavalu korral. Praegu kasutatakse seda õli tümooli tootmiseks, õli sisaldab kuni 17% tümooli.

Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena, eriti Majoraani asemel, — annab vorstile meeldiva maitse. Pune õisi ja lehti lisatakse ka lihasuppidele maitseks.

Agrotehnika eripära: seemned külvatakse varakevadel päikselisse, hästi sooja kohta, 1-1,5 cm sügavusele. Peale külvi kaetakse peenar kergelt turbaga. Pune on väga hea meetaim, meelitades teie aeda tolmutavaid putukaid. Ravimtaimena kogutakse taimi õitsemise kõrgfaasis, kuivatatakse varjulises kuid õhurikkas kohas, seotuna väikesteks kimpudeks või õhukese kihina paberil. Säilitatakse klaaspurgis kuni 3 aastat.

pune e. oregano

ladina keeles: Origanum vulgare L.

inglise keeles: Oregano, Wild marjoram
Pune ehk oregano on eriti armastatud Vahemeremaades ja Mehhikos. Nn mehhiko oregano on veidi tugevama maitsega.
KUIDAS KASUTADA?
Sobib Pitsadesse, taimetoitudesse, suppidesse, salatitesse ja risotodesse aga ka kala ja liha maitsestamiseks.
MIDA SISALDAB?
Pune sisaldab rohkelt antioksüdante.
MIKS KASULIK?
Parandab ainevahetust, kergendab seedimist, leevendab hingamiselundite vaevusi.
KUIDAS SÄILITADA?
Maitseaineks kuivatatakse nii lehti kui ka varre ülaosi. Pune säilitab oma aroomi ka kuivatatult, mistõttu pune on üks väheseid ürte, mida peetakse kuivatatult sama heaks kui värskelt. Igal kreeka pereemal on väidetavalt pliidi peal suur metallkarp kuivatatud punega, kust seda siis toitudele lisatakse :)

Pune varsi võib sügavkülmutada - hea hautistele-suppidele lisada.

Harilik pune

ladina k: (Origanum vulgare)

Kasvab kuivades metsades, teeservadel ja mererannikul. Kasvatatakse ka kultuurtaimena. See on huulõieliste sugukonda kuuluv kuni poole meetrikõrgune püsik. Punet võib segi ajada piparmündiga. Tõepoolest on nende õied üsna sarnased, võib-olla ka taime välimus, kuid ülejäänu siiski mitte. Pune lehed on piparmündi omadest tunduvalt väiksemad (vaid kuni ühe sentimeetri pikkused) ja enamasti terveservalised. Ka on pune tavaliselt punakat värvi, Piparmünt aga eelkõige siiski roheline. Piparmündi õisik on pune omast mõnevõrra pikem ja piklikum. Nii piparmündil kui punel on väga tugev iseloomulik lõhn, kuid nende lõhnu ei saa mingil juhul segamini ajada. Pune lõhn sarnaneb vorstirohu (Majoraani) omale ja seepärast on teda vanarahva seas ka vorstirohuks kutsutud. Kui juba vorstirohust juttu tegema hakkasime, siis on õige ka see, et päris vorstirohu puudumisel kõlbab pune teda asendama küllaltki hästi. Peamiselt lisatakse punet Verivorstidele. Maitseainena sobib pune aga mujalegi. Näiteks saab tema abil valmistada maitsva lihasupi, kuid väärtuslik on ta ka Kurkide soolamisel. Pune annab toidule meeldiva lõhna ja terava vürtsise maitse. Erinevate toiduainete maitsestamisel leiavad kasutamist nii lehed kui ka õied. Kuid pune ei ole hea vaid maitse ja lõhna loojana, temast on kasu kui ravimtaimest. Näiteks parandab pune seedetegevust, soole- ja maonõresid hakkab rohkem erituma ning toidust saadakse vajalik paremini kätte. Pune raviomadused on juba ammust ajast väga laialt tuntud. Teda on kasutatud nii rahvameditsiinis kui ka päris ravimitööstuses. Punest saadud rohtudel on palju kasutusalasid, näiteks mitmete valude korral. Varem tarvitati teda küllaltki palju hambavaluvastase vahendina, nüüd eraldatakse tema lehtedest vaid toimeaine ja tehakse sellest hambavalutablette. Kui lihased või liigesed valutavad, võib teha pune maapealsetest osadest kompresse. Viimaseid on tehtud ka reumavalude leevendamiseks. Kuid kompressid aitavad ka paljude nahahaiguste vastu: sobib näiteks käsnade ja ohatiste, aga ka haudunud kohtade raviks. Ka külmetushaiguste puhul saab temast hea köhavastase ning palavikku alandava tee. Selleks tuleb võtta paar supilusikatäit taime ülemist osa koos õitega (parem on kui varred on eemaldatud) ja lisatakse klaasi keevat vett. Jook on valmis peale veerandtunnilist soojas seismist. Punetee aitab ka unetuse ja kõhulahtisuse puhul, samuti on tal rahustav toime. Kui räägime punest, võib õigustatult arvata, et selle taime nimi on tekkinud punasest lehtede ja õite värvusest. Kuid pune on punase värviga tegelikult veelgi tihedamalt seotud. Nimelt on pune õitega pikka aega värvitud villa oranzikaspunaseks. Seevastu mõnede ainetega töötlemisel annavad need hoopis musta värvuse. Musta on võimalik saada ka lehtedest ja vartest. Kuid punest on palju rohkem kasu kui siin sellest rääkida jõuame. Seega olgu välja toodud veel vaid üks väga tähis asi. See tuleneb sellest, et punel on suur õisik väga paljude pisikeste õitega. Iga tema õis sisaldab aga suurel hulgal nektarit. Seega on iga punetaim mesilastele (ja mesinikele) lausa unistuseks. Punes on nähtud koguni nii head meetaime, et temast on rajatud suuri põlde.

Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja Likööritööstuses. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide soolamisel, Vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi. Ravimtaim, kasutatakse valuvaigistina (näiteks vannidena), seespidiselt rindkere- ja külmetushaiguste, peavalu, kõhulahtisuse ja unetuse puhul, parandab soolestiku tööd, välispidiselt paljude nahahaiguste vastu. Rahvameditsiinis on kasutatud reuma ja valuliste menstruatsioonide korral. Kogutakse taime ülemist osa õitsemise ajal. Toiduks kasutatakse noori lehti, kuivatatult maitsetaimena (talimajoraan). Õitsemise ajal kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Sobib kõikide lihatoitude maitsestamiseks ja on üks vorstirohtudest. Itaalia pitsa kohustuslik maitseaine. Võib lisada köögiviljasuppidele, kastmetele. Venemaal kasutatakse ka praegugi veel pune koduõlle ja kalja maitsestamiseks. Lääne- Euroopas maitsestatakse ka Šampinjoni toite punega.
Säilitatakse kuivatatult.

Oregano ehk Pune

meenutab Majoraani, kuid on tugevama, teravama ja selgepiirilisema maitsega. Pisikeste karvaste lehtede ja purpursete õitega Vahemere-äärset ürti nimetatakse ka metsikuks majoraaniks. Sobib lihakastmetesse ja pitsasse, sea-, veise-, lamba- ja linnuliha, maksa ja hakklihaga.