---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik grill

 

 

Ajalugu

Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse.

 

Liigitus

 

Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tšillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all.

 

Maailm ja Eesti

 

Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka.

Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal.

 

Toiteväärtus

 

Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses.

 

Tarvitamine

 

Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks.

 

---

 

 

Paprikapulber

 

 

Jahvatatud paprika on valmistatud maguspiprast.

Maitse on mahe ja meeldiv, samuti annab see toidule kauni punase värvuse. Kuumuta paprikapulbrit enne lisamist tilgas õlis! Maheda üldmaitseainena sobib paprika paljudesse roogadesse ning on hakklihatoitude ning grillkastmete põhimaitseaineks.

 

 

---

 

PAPRIKAPULBER

 

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste

kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 287/02)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ)

nr 510/2006 artikliga 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi

avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“PIMENTÓN DE LA VERA”

EÜ nr: ES/PDO/005/0321/29.10.2003

KPN (X) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud

isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täisversiooniga, mille võib saada punktis 1 osutatud riigi ametiasutustest

või Euroopa Komisjonist (1).

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimetus: Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria — Dirección General de

Industria Agroalimentaria y Alimentación — Secretaría General de Agricultura y Alimentación

del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación de España.

Aadress: Infanta Isabel, 1

E-28071 Madrid

Telefon: (34) 913 47 53 94

Faks: (34) 913 47 54 10

E-post: sgcaproagro@mapya.es

2. Taotlejate rühm

Nimetus: D. Manuel Fernández Amor, isikukoodiga (D.N.I.) no 5.602.884-S, ja teised.

Aadress: «Unión de Productores de Pimentón, Sociedad Cooperativa» Polígono Industrial «El Pocito»,

Calle E, Parcela E-7, E-10400 Jaraíz de la Vera (Cáceres)

Telefon: (34) 927 46 00 12

Faks: (34) 927 17 00 71

E-post: —

Koosseis: Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote liik

Muud II lisa tooted (vürtsid) — paprika

4. Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1. Toote nimetus: “Pimentón de la Vera”

C 287/2 ET Euroopa Liidu Teataja 24.11.2006

(1) Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika

osakond, B-1049 Brüssel.

4.2. Ki r je ldus: Kaitstud päritolunimetusega paprikapulbri “Pimentón de la Vera” all mõeldakse toodet,

mis on saadakse selliselt, et korjatakse täiesti punased, küpsed, terved ja puhtad, sordile tüüpilist värvi,

taimekahjuritest ja haigustest kahjustamata ning piiratud tootmispiirkonnast pärinevad Capsicum

annum L. ja Capsicum longum L. liigi Ocales'e rühma kuuluvate sortide (Jaranda, Jariza ja Jeromín) ja

Bola sordi viljad, kuivatatakse need tamme- ja/või iilekstamme puidu abil La Vera traditsioonilise

süsteemi kohaselt ning seejärel jahvatakse.

“Pimentón de la Vera” on toode, millel on suitsune, intensiivne ja läbitungiv maitse ja lõhn, mis

tuleneb paprika kuivatamisest suitsu sees. Värvilt on toode sügavpunast ja säravat värvi. Tootel on

tugev värviandev toime, mis Ocalese rühma puhul on tugevam kui Bola sortide puhul. Nii toote

maitse, lõhn kui ka värv püsivad aja jooksul äärmiselt stabiilsena, mis peamiselt on saavutatud aeglase

ja tasase kuivatusprotsessi kasutamisega.

Maitse järgi võib paprikapulbrid jagada kolme rühma:

— Magus paprikapulber: pehme, täiesti magusa maitsega. Valmistatud Bola ja Jaranda sortidest.

— Mahe või poolmagus paprikapulber: tekitab suus kergelt terava maitse. Valmistatud Jaranda ja

Jariza sortidest.

— Teravamaitseline paprikapulber: tekitab suus kõrvetavalt terava maitse. Valmistatud Jeromín, Jariza

ja Jaranda sortidest.

Füüsikalised ja keemilised omadused: Pimentón de la Vera't iseloomustavad järgmised füüsikalised ja

keemilised omadused:

— Tera suurus: Paprikapulbri jahvatusaste peab olema selline, et see mahub läbi sõelast või võrgust

nr 16 ASTM skaala järgi (vastab võrgusilma suurusele 1,19 mm).

— Analüütilised omadused:

Maksimaalne veesisaldus 14

Eeterekstrakti maksimaalne sisaldus kuivaines 23

Toorkiu maksimaalne sisaldus kuivaines 28

Tuha maksimaalne sisaldus kuivaines:

— Kokku (maksimaalselt) 9

— Lahustumatu (maksimaalselt) 1

Värvaine (¤), ASTA ühikutes (minimaalselt) 90

(¤) Jahvatamise hetkel

— Toiduaine koostisosad: mõnikord võidakse paprikapulbrile lõpptoote järjepidevuse ja sära saavutamiseks

lisada toiduks tarvitatavat päevalille taimeõli maksimaalselt 3 % ulatuses kuivatatud toote

massist. Selline õlilisand ei mõjuta paprikapulbrile iseloomulikke omadusi, mistõttu nende õlide

jaoks kindlat päritolupiirkonda ei määratleta.

— Valmistatud toode on täielikult vaba selliste taimede seemnetest, roodudest, õienuppudest ja viljavartest,

mis ei kuulu liikidesse, mida on lubatud nimetatud kolme tooterühma valmistamiseks

kasutada, ning ei sisalda kunstlikke värvaineid ega muid aineid, mis mõjutaksid seda vürtsi iseloomustavate

parameetrite arvulist väärtust.

— Mis puutub lubatud sortidesse kuuluvate viljade seemnetesse, roodudesse, õienuppudesse ja viljavartesse,

siis peavad need igal juhul olema väiksemas proportsioonis kui ülejäänud vili.

24.11.2006 ET Euroopa Liidu Teataja C 287/3

4.3. Geograafi l ine pi i rkond: Kaitstud päritolunimetusega paprikapulbri “Pimentón de la Vera” valmistamiseks

kasutatava paprika tootmispiirkond koosneb järgmistest kohalikest omavalitsustest, mis

asuvad La Vera, Campo Arañuelo, Valle del Ambroz'i ja Valle del Alagón'i looduslikes piirkondades

Cáceres'e provintsi põhjaosas: Abadía, Aldeanueva de la Vera, Aldeanueva del Camino, Aldehuela del

Jerte, Arroyomolinos de la Vera, Carcaboso, Casas del Monte, Casatejada, Casillas de Coria, Cilleros,

Collado, Coria, Cuacos de Yuste, El Toril, Galisteo, Garganta la Olla Gargantilla, Granja de Granadilla,

Guijo de Galisteo, Guijo de Granadilla, Guijo de Santa Bárbara, Holguera, Jaraíz de la Vera, Jarandilla

de la Vera, Losar de la Vera, Madrigal de la Vera, Majadas de Tiétar, Malpartida de Plasencia, Montehermoso,

Moraleja, Morcillo, Navalmoral de la Mata, Pasarón de la Vera, Plasencia, Riolobos, Robledillo

de la Vera, Rosalejo, Saucedilla, Segura de Toro, Serrejón, Talaveruela de la Vera, Talayuela,

Tejeda de Tiétar, Torrejoncillo, Torremenga, Valdeobispo, Valverde de la Vera, Viandar de la Vera,

Villanueva de la Vera, Zarza de Granadilla.

Valmistamis- ja pakendamispiirkond on samad mis tootmispiirkond.

Kõik “Pimentón de la Vera” valmistamiseks vajalikud tootmisprotsessid peavad toimuma käesolevas

punktis nimetatud omavalitsuste piires, mis tähendab, et kaitstud päritolunimetusega toote kasvatamine,

kuivatamine ja töötlemine toimub ainult selles geograafilises piirkonnas. Selle piirangu eesmärk

on saavutada suurem päritolugarantii, jälgitavus ja lõpptoote kvaliteet.

4.4. Pär i tolutõend: Kaitstud päritolunimetusega Pimentón de la Vera't valmistatakse registreeritud tootmisrajatistes

kuivatatud paprikast, mis pärineb tootmispiirkonnas asuvatest registreeritud kasvandustest;

ettenähtud kontrolli läbimise järel turustatakse seda kaitstud päritolunimetusega Pimentón de la

Vera nime all koos nummerdatud lisaetiketiga. Kasutatud paprikad pärinevad Ocales'e rühma kuuluvatest

sortidest (Jaranda, Jariza ja Jeromín) ja Bola sordist.

4.5. Tootmi smeetod: Tootmine algab külvamisega, mis toimub alates veebruari lõpust kuni aprilli

alguseni, mille tulemusel saadakse paprikataimed, mis istutatakse lõplikusse pinnasesse ümber ajavahemikus

orienteeruvalt 15. maist kuni 10. juunini.

Enne taimede istutamist valmistatakse pinnas ette asjakohaste ettevalmistavate töödega, mis võimaldavad

väikeste paprikataimede parimal viisil istutamist ja mis seisnevad kõvade pealmiste mullakihtide

lahtikündmises, mullakamakate purustamises, kobestamises, orgaaniliste ja mineraalväetiste lisamises

ning pinnase tasandamises.

Istutamine toimub käsitsi või mehhaanilisi istutusseadmeid kasutades. Ümberistutamise järel kastetakse

taimi ohtralt, et kindlustada nende hea juurdumine.

Kastmine toimub olenevalt kasvandusest kas raskusjõu toimel töötavate kastmissüsteemide, vihmutite

ja mõnel juhul lokaalsete kastmissüsteemide abil.

Kui viljad on küpsed, korjatakse need käsitsi ära ja transporditakse kuivatitesse, mis asuvad põllumajandusettevõtetes

endis, kus toimub nende kuivatamine vertikaalse õhuvooga allpool oleva ahju abil;

kuivatamine toimub suitsuga ja seda teeb põllumees ise.

See süsteem võimaldab aeglast, pehmet, mitteäkilist kuivatamist, mida jätkatakse 10 kuni 15 päeva

vältel, mille jooksul viljade veesisaldus langeb 80 %lt 15 %ni. Saadud tootel (“cáscara”) on suitsune

maitse ja lõhn ning väga stabiilne värvus, mis on iseloomulikud just sellele kuivatussüsteemile.

Seejärel viiakse saadud toode (“cáscara”) ümbruskonna veskitesse, kus seda jahvatatakse smirgelkividega.

Lõpuks liigub jahvatatud paprikapulber horisontaalasendis olevate nn ülekandekivide vahelt läbi.

Sel hetkel lisatakse mõnikord taimeõli, mille maksimaalne proportsioon on kindlaks määratud käesoleva

kokkuvõtte punktis 4.2.1.3. Õli lisamine ei mõjuta paprikapulbrile iseloomulikke omadusi.

Viimane etapp on pakendamine ja märgistamine, misjärel toode on turustamiseks valmis.

C 287/4 ET Euroopa Liidu Teataja 24.11.2006

4.6. Seos pi i rkonnaga: Esimesed ajaloolised viited paprika kasvatamisele La Vera's pärinevad XVI

sajandist, mil seda Yuste kloostris (Cuacos de Yuste, Comarca de La Vera) kasvatasid hironümuse

mungad.

Aja jooksul laienes viljelemine La Verast edasi sellistesse ümberkaudsetesse looduslikesse piirkondadesse

nagu Campo Arañuelo, Valle del Ambroz ja Valle del Alagón ning põllumehed hakkasid seda

majandusliku tulu tõttu, mida selle kasvatamine andis, üha enam hindama.

Paprikapulbri saamise tööstuslik protsess sai alguse XVII sajandi lõpul, olles XVIII sajandi keskpaigaks

läbi teinud olulise arengu. Sel ajal jahvatati paprikat vilja jahvatamiseks mõeldud vesiveskites, mis

paiknesid allikate ääres. Elektrienergia jõudmine La Verasse võimaldas kasutusele võtta elektriliselt

töötavad veskid, mille tulemusel paranes tootmine oluliselt ning tekkisid tööstused, mis tegelesidki

üksnes paprikapulbri valmistamisega.

Paprikapulbri valmistamiseks kasutatavad paprikasordid on kohalikud sordid, mis kuuluvad botaanilistesse

liikidesse Capsicum annum L ja Capsicum longum L, millest esimese viljad on lapikud ja teisel

piklikud. Esimesse rühma kuuluvad Bola sordi taimed ja teise Ocalese sordi taimed, viimaseid nimetatakse

ka Agridulce de la Vera'ks. Tegemist on väga maalähedaste sortidega, mis on väga hästi kohanenud

piirkonna mullastiku ja klimaatiliste tingimustega. Nende suurepärane aklimatiseerumine on ka

põhjus, miks neid ei ole asendatud ühegi välismaise sordiga. Teine asjaolu, mis õigustab kohaliku

taimematerjali kasutamist, on need sobivad ideaalselt suitsu sees kuivatamise süsteemi jaoks, mida

kasutatakse La Vera's alates XVII sajandist ja mis on tänapäevani püsima jäänud.

Tootmispiirkonna mikrokliima pakutavad klimaatilised tingimused — Sierra de Gredos'e kaitse, aga ka

pinnase omadused (lahtine ja täiesti soolavaba), kastmisel kasutatava vee kvaliteet (mille puhul samuti

ei ole soolsusega probleeme) — annavad kasvatatavate kohalike sortide viljadest valmistatud paprikapulbrile

eripärase maitse.

Seda sordile eripärast maitset täiendatakse suitsutamisega — kuivatamissüsteemiga, mis on tihedalt

seotud piirkonna klimaatiliste tingimustega, mis ei võimalda päikse käes kuivatamist, ja mis annab

paprikapulbrile iseloomulike maitse ja lõhna ning lisaks sellele ka värvuse stabiilsuse.

Kohalike sortide, suitsu sees kuivatamise ja kiviveskite kasutamine La Vera's alates XVII sajandist teeb

selles piirkonnas toodetud paprikapulbrist toote, mis erineb teistest, mujal maailmas toodetud paprikapulbritest,

ning annab sellele oma eripära, mistõttu Pimentón de la Vera't tuntakse paprikapulbrina,

mis on toodetud Cáceres'e põhjaosas vastavalt kirjeldatud valmistusviisile.

4.7. Kontroll iasutus:

Nimetus: Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida «Pimentón de la Vera»

Aadress: Avda. de la Constitución, 65

E-10400 Jaraíz de la Vera (Cáceres)

Telefon: (34) 927 17 02 72

Faks: (34) 927 17 02 72

E-post info@pimentonvera-origen.com

Kaitstud päritolunimetusega “Pimentón de la Vera” kontrolliasutus vastab eeskirjaga UNE-EN 45.011

ettenähtud nõuetele.

4.8. Märgi stus: Kogu kaubanduslik märgistus, mida iga registreeritud tööstuse kasutab, peab olema

kontrolliasutuse poolt heaks kiidetud. Märgistusele on kohustuslik kanda tekst: Denominación de Origen

Protegida “Pimentón de la Vera” (kaitstud päritolunimetus “Pimentón de la Vera”).

Kogu tarbimisse lastud Pimentón de la Vera, mis on sertifitseeritud kaitstud päritolunimetusega, peab

olema varustatud kontrolliasutuse registreeritud ja selle omandiks oleva identifitseeriva logoga ning

nummerdatud lisaetiketiga; kui nimetatud nõuded ei ole täidetud, ei tohi toodet selle nimetuse all

turustada. Nummerdatud lisaetikett peab olema ühekordseks kasutamiseks ja see ei tohi olla taaskasutatav.

24.11.2006 ET Euroopa Liidu Teataja C 287/5

4.9. Ri igi si se sed nõuded:

— 2. detsembri 1970. aasta seadus 25/1970, millega kehtestatakse viinapuuaedade, veini ja alkohoolsete

jookide eeskirjad, ning selle rakenduseeskirjad, mis võeti vastu 23. märtsi 1972. aasta dekreediga

835/1972.

— 28. märtsi 1972. aasta dekreet 835/1972, millega kehtestatakse seaduse 25/1970 rakenduseeskirjad.

— 25. jaanuari 1994. aasta otsus, millega täpsustatakse Hispaania õigusaktide ja 14. juuli 1992. aasta

määruse (EMÜ) nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste

kaitse kohta) omavaheline vastavus.

— 22. oktoobri 1999. aasta kuninglik dekreet 1643/1999, milles sätestatakse menetlus registreerimistaotluste

kandmiseks kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ühenduse registrisse.

 

 

Paprika

Harilik paprika (Capsicum annuum L.) on põhjustanud palju peavalu mitte ainult botaanilises mõttes vaid isegi sõna “paprika” tähendab tegelikult hoopiski midagi muud. “Paprika” võeti kasutusele Ungaris ning selle all mõisteti kuivatatud paprika viljadest valmistatud jahvatatud maitseainet. Lisaks on perekond paprika äärmiselt vormirohke ning on sellised nimed nagu kibepipar, magus pipar, paprika, kibe paprika, magus paprika on põhjustanud palju segadust. Seetõttu on Eestis soovitatud nime "paprika" asemel kasutada “kirbik”, kuid "kirbikut" ei ole omaks võetud. Jäägem siis ikka levinud “paprika” juurde. Kusjuures on tähelepanuväärne, et Euroopa põhjaregioonis tähistatakse vilju just sõnast “paprika” tuletatud nimedega, samas kui lõuna pool ja ka Ameerikas mõistekase selle all siiski maitseainet. Mõned teised paprika nimed, mis on levinud: chili, chile, chilli, aji, cayenne ja pimiento.

 

Paprika on väga tervislik köögivili, võiks öelda, et üle mõistuse tervislik. Paprikad on ühed kõrgeima C-vitamiini sisaldusega köögiviljad. Ettepoole jäävad ainult mustsõstar ja kibuvitsamarjad. Paprika on rikas ka vitamiin P poolest, mis suurendab veresoonte elastsust, vähendab sisemiste verejooksude ohtu, ergutab kilpnäärme tegevust ning sellest tulenevalt tõhustab organismi ainevahetust, soodustab lastel kasvu ning inimeste üldist vaimset arengut. P-vitamiini kasulik mõju ilmneb ainult koos C-vitamiiniga, mida õnneks paprikas jagub.

Paprika sisaldab spetsiifilist alkaloiditaolist ainet kapsatsiini, mis on teravalt põletava maitsega ning annab hariliku paprika kibedatele sortidele tuntud piprase maitse. Kapsatsiini sisaldavad ka magusa paprika viljad, kuid seda väga vähesel määral. Lastele, eriti rinnalastele, on tugev punane pipar ohtlik. See võib hävitada keele “maitsenärvid” ning täiskasvanuna eristab selline inimene vähem maitsevarjundeid ja lõhnu. Õnneks ei ole täiskasvanud punase pipra suhtes nii tundlikud ning nad tunnevad ainult kibedat maitset ilma, et midagi juhtuks “maitseneuronitega”. Kapsatsiin on söögiisu tõstva toimega ning ergutab kõhunääret.

 

Perekond paprika erinevaid liike ka botaaniliselt raske eristada. Levinud on palju vorme ning hübriide ning samuti ei olda päris kindel, mis liik Euroopasse alguses sisse toodi.

Eristatakse viite peamist liiki:

Capsicum annuumL. – harilik paprika. Väga vormirohke liik, majanduslikult kõige tähtsam. Viljad suured, “magusad” või kibedad. Levinud põhjapoolkeral.

Capsicum frutescens – kibe paprika. Kirjanduses on levinud ka linnupipra nime all. Viljad on väikesed, väga kibedad. Taim vajab kasvuks sooja kliimat. Kasvab metsikult Floridas, Mehhikos. Ida-Aafikas kasvatatakse äärmiselt kibedat varieteeti, mis on tuntud ka ‘African Birdeye’ nime all. Kibedat paprikat kasvatatakse veel Mehhikos, Costa Rical ja USAs.

Capsicum chinense – Sarnane C. frutescens’le. Kasvatatakse peamiselt Lõuna-Ameerikas ja Lääne-Indias. Viljad varieeruvad nii kujult kui ka suuruselt, viljad on äärmiselt kibedad.

Capsicum baccatum – Pärit Lõuna-Ameerikast ning seda liiki on raske eristada harilikust paprikast kuna vilja kuju ja isegi maiste on eelmisele väga sarnane. Kasvatatakse peamiselt Peruus.

Capsicum pubescens – Teistest liikidest kergesti eristatav. Liigi õied on sinised või purpursed ning seemned on mustad. Küpsed viljad võivad olla punased, oranžid või pruunid. Kasvatatakse peamiselt Lõuna-Ameerika mägises piirkonnas.

 

 

Paprika

 

ladina keeles: Capsicum annuum

 

inglise keeles: Bell pepper, Capsicum

 

 

Paprikaid on eri värvi, kuju ja maitsega. Maitse tugevuse järgi jaotatakse paprikad magusateks aedpaprikateks ja tulisemaitselisteks vürts- ehk tšillipipardeks. Paprikaseemned sisaldavad kapsantiini, mis annab paprikatele nende spetsiifilise maitse, kuna kapsantiin imendub tasapisi seemnetest ka viljaliha sisse.

Paprikad on suured ja nurgelised või ümarad. Maitse varieerub magusast maitsetuni:) Levinud on rohelised, kollased, punased, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. Rohelised paprikad on veel toored ning muutuvad küpsedes kollasteks või punasteks. Kollased ja punased paprikad on magusamad, rohelised ja sinkjaspunased aga mõrkjamad.

Aedpaprikate kasutusala on lai. Sobivad niisama salatitesse, leivakatteks, juustulauale ning dippimiseks. Küpsetatud paprika sobib kastmetesse, suppidesse, hautistesse, wok-roogadesse ning grillimiseks.

Paprikatest valmistatud pulber on levinud maitseaine. Nami-nami retseptikogus tähistab 'paprika' justnimelt aedvilja ning 'paprikapulber' maitseainet.

 

Tomat ja kaunpipar.

 

Tomateid säilitatakse segus, mis koosneb 1 osast äädikast ja 1 osast keedusoolast. Enne seda kaetakse tomatid õhukese oliivikihiga. Tomatid säilivad kauem, kui laduda nad ühekordse kihina, varreosa allapoole. Et tomatid avatud purgis hallitama ei läheks, tuleb neile soola puistata ja taimeõli peale valada. Koorimiseks on sobivamad kõvad tomatid. Need kasta keeva vette ning panna kohe mõneks minutiks külma vette, siis eemaldub koor kergesti. Et poolitatud tomatitest mahl praadimisel välja ei voolaks, asetada nad pannile kuuma rasva sisse, koor allapoole. Supile lisatakse värskeid tomateid 10 minutit enne keeduaja lõppu. Borðile lisatakse värskelt puhastatud tomatid 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist. Enne kui supile lisada tomatipüreed, tuleks seda enne natuke rasvaga praadida. Kui kaunpipart kaua kuumutada, nõrgenevad ta lõhnaomadused ja toidule tuleb mõru kõrvalmaitse. Sellepärast lisada kaunpipar veidi aega enne keetmise lõppu. NB! Kaunpiprast toite või hoidiseid valmistades visatakse seemned tavaliselt ära. Neid seemneid saab aga kasutada maitseainena marinaadide keetmisel, suppide, kastmete ja pajaroogade valmistamisel. Neid seemneid võib ka kuivatada ja kasutada aastaringselt.