Porgand

Page history last edited by Anonymous 1 yr ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

sõnastik grill


 

Porgand

 

 

 

 

Ajalugu

 

Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk-Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud porgandiseemneid, mis pärinevad I – II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti porgandit eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse.

 

Maailm ja Eesti

 

Tänapäeval on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest kogu maailmas, mille tootmine ja tarbimine on kõigil kontinentidel just viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise mahult on esireas Hiina, USA ja Jaapan. Euroopas on suuremad porganditootjad Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad.

 

Ka Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias.

 

Toiteväärtus

 

Toiteväärtuselt on porgand juurköögiviljade hulgas esimeste seas. Ta sisaldab keskmiselt 7 – 8% süsivesikuid, millest valdava osa moodustavad suhkrud. Mineraalainetest on esikohal kaaliumiühendid.

Kõige suurem väärtus seisneb kõrges karotiinisisalduses (4 – 13mg%). Suurema karotiinisisaldusega on eredavärvilised punakasoranži juurviljaga uudisaretised. Märkimisväärsel hulgal leidub porgandis ka B-grupi, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldus on teiste köögiviljadega võrreldes suhteliselt madal (4 – 6mg%). Peale nimetatute sisaldab porgand veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele.

 

Tarvitamine

 

Porgandit süüakse toorelt, keedetult ja hautatult. Hinnatud komponent on porgand mitmesugustes toorsalatites, samuti suppides ja ühepajatoitudes. Ta on suurepärane dieettoiduaine, mida soovitatakse eelkõige südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele. Väga tervislik on rauaühendite poolest rikas Porgandimahl, mis eriti kasulik kehvveresuse korral. Asendamatu on porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Lisaks kasutatakse porgandit ka ravikosmeetikas.


 

Porgand annab kauni jume ja hea nägemise

 

 

Porgandites on hulgaliselt beeta-karotiini, mille organism töötleb ümber A-vitamiiniks. A-vitamiin tagab meile terved hambad ja luud, toetab immuunsüsteemi ja aitab võidelda viirusinfektsioonidega. A-vitamiinis sisalduvad retinoidid aitavad võidelda vistrike ja teiste nahaprobleemidega, samuti on porgandil oluline roll ka hea nägemisteravuse säilitamisel, eriti just vanemas eas.

 

Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks.

 

 

Palju kiudaineid

 

Porgandites leidub ka rohkelt kaaliumi, B- ja C-vitamiine ning pektiini. Pektiin on kiudaine, mis muudab porgandi krõmpsuvaks ja aitab ühtlasi vähendada vere kolesteroolitaset.

 

Porgandeid ostes eelistage tugevaid, kena kujuga erkoranže vilju. Kõige värskemad on porgandid, millel on otsas näha roheline varreosa. Veidi hoolikam tuleb olla, kui ostate neid pakituna. Paljud porgandipakid on valmistatud juba mitu kuud tagasi ja seega ei pruugi köögivili hoolimata oma heast väljanägemisest olla enam kõige kvaliteetsem.

 

Kui olete veendunud, et tegu on orgaaniliselt puhta köögiviljaga, piisab enne nende tarvitamist harjamisest ja kraapimisest. Teistel juhtudel on soovitatav porgandid koorida, et vabaneda koore all peidus olevatest võimalikest pestitsiidide jääkidest. Pestitsiidid on kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses umbrohu ja kahjurite tõrjeks.

 

Porgandeid tuleks säilitada külmkapis samas plastkotis, milles nad osteti. Kui olete ostnud pakkimata porgandeid, siis on oluline eemaldada enne säilitamist kõik rohelised porgandivarred, sest need imavad porgandist niiskust välja ja kiirendavad nii köögivilja kuivamist.

 

Hea nipp pehmeks muutunud porganditele taas «eluvaimu» sissepuhumiseks on asetada nad veidikeseks ajaks jäävette.

 

Keetmine teeb magusaks

 

Kui enamiku puu- ja köögiviljade toiteväärtus kahaneb pärast töötlemist, siis porgandiga on vastupidi. Kui keedate või aurutate porgandeid enne nende tarvitamist, siis nende toiteväärtus hoopis suureneb ja organismil on kergem seal leiduvaid toitaineid omastada. Põhjus on selles, et porgandi põhiline kiudaine pektiin ei seedu toorel kujul.

 

Keetmine ja aurutamine toob porganditest välja ka nende magusa maitse. Kaalujälgijatel on oluline teada, et sama kogus keedetud porgandeid sisaldab veidi rohkem kaloreid kui sama kogus tooreid porgandeid. (PM)

 

 

 

Porgand

 

 

 

ingl.k: CARROT

ladina k: [Daucus sativus Roehling.]

Päritolu:Vahemeremaad

Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja maitsvamaid köögivilju.

Porgand on magusa maitsega ja väga maitsev ka toorelt. Porgandil on väga tähtis koht B-rühma ja E-vitamiini allikana. Porgandi suhkrusisaldus on 6-8%.

Pese porgandid voolava veeall harjaga, noori porgandeid ära koori. Porgandi toorsalatit on soovitatav teha õliga.

Porganditoitude maitsestamiseks sobib väga hästi Petersell.

Jahedas kapis või keldris.

 

Porgandi ja peedi säilitamine.

 

Porgand ja peet säilivad jõeliivaga kaetud kastis temperatuuril 3-5°C. Porgandite säilitamiseks tuleb neilt pealsed ära lõigata, laduda riita, ülemised otsad väkjapoole, puistates iga kihi vahele puhast, veidi niisket liiva. Säilitustemperatuur umbes 2°C. Väga närtsinud porgandid muutuvad justkui uueks, kui neid hoida hetk külmas vees.

 

Porgandi ja peedi keetmine.

 

Peedi ja porgandi keeduvette soola ei panda, sest see halvendab maitset ja pikendab keemisaega. Peetide keetmine on aeganõudev toiming. Peedid vajavad “ehmatamist”. Et peedid kiiremini pehmeks keeksid, tuleb nad pesta ja koorida, tükeldada, panna keedunõusse ning valada kuum vesi peale, nii et vesi vaevalt peete kataks. Keeta kaane all vahetevahel segades ja vett lisades. Selleks ajaks, kui peedid on pehmeks saanud, peab vesi olema peaaegu ära keenud. Seejärel lisada keedunõusse peedi endise värvi ennistamiseks 1 tl äädikat, samal ajal segades. Peet taastab oma punase värvuse, kui keetmise lõppedes lisada äädikat. Et borð omandaks ilusa peedivärvi, tuleb peet keeta tervena, seejärel riivida, puistata peale sidrunihapet ja suhkrut ning lasta seista, eelnevalt segades. Siis alles panna borši sisse.

PP

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.