Juba sajandivahetusel kirjutas Jaan Spuhl - Rotalia sõstarde kohta nii: “Sõstar kui põhjamaade viinamari, on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita, iseäranis meie kodumaa põhjapoolsetes kohtades, mis peenemat sorti õunade, pirnide, kirsside ja ploomide kasvatamisel mitmesuguste raskustega võidelda on. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.”

Ei ole aeda, kus puuduks sõstrapõõsas. Punane sõstar on väga hea mahlamari, valge sõstar ka toorelt maitsev, aga kõige väärtuslikum on must sõstar. Tema marjad sisaldavad rohkesti vitamiine, eriti C-vitamiini. Kuldsõstra marjad üllatavad meeldiva maitse ja ilusa välimusega. Need marjad võivad olla oranzist kuni punakaspruuni värvi või mustadki.

Kevadel puhkevad sõstrapungad hästi varakult. Istutustöö ajal võivad nad aga kergesti murduda ja põõsas jääb põdema. Kui põõsaid istutatakse suuremal arvul, peab maa olema hästi haritud.

Punane sõstar on küllalt pikaealine. Kui teda korralikult hooldada, siis võib ta samal kasvukohal olla 20 - 25 aastat järjest. Must sõstar on lühema eaga, 10 - 12 aastat.

Sõstraid võib kasvatada igasugusel mullal. Siiski eelistab punane ja valge sõstar kergemat ja kuivemat maad, must sõstar aga savikat ja raskemat pinnast. Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. Päikesepaistel kasvavad muidugi magusamad marjad.

Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. Sel ajal peab hoidma mulla umbrohuvaba ja kobe.

PUNASE SÕSTRA SORDID

“Hollandi punane” on vana Hollandi sort, mida tunti juba 17. Sajandil. On meil kõige levinum sort. Põõsas on tugev, mari suur, helepunane. Kobar on pikk, tihedalt marju täis. Sort on hilisevõitu.

“Jonkheer van Tets” on uuem Hollandi sort, mille põõsas on keskmise kasvuga, saagikas. Marjad on suured ja tumepunased, maitselt magushapud, valmivad 3 nädalat varem kui “Hollandi punasel”.