Toitub peamiselt zooplanktonist, kust valib endale meelepäraseid organisme. Toidu puudusel sööb meelsasti ka putukaid.

Kudemine, mis algab tavalisel tvee temperatuuril alla 2...3 kraadi, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni. Kala võib kudeda ka jää all. Mittekleepuv või ka kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-kruusasele-kivisele põhjale, kust 7...8 mm pikkused eelvastsed kooruvad tavaliselt aprillis. Nad on algusest peale väga liikuvad, ei karda valgust ega hakka põhjas konutama, vaid hoiduvad esmalt pinnakihtidesse. Pikka jõudeelu ei saagi nad endale lubada, kuna toitumarjaterast jätkub vaid mõneks päevaks. Juba eelvastsest saadik armastavad nad hoiduda parvedesse, mis koosnevad enam-vähem ühesuurustest isenditest. Vastsed on algul väga silmapaistmatud, peaaegu läbipaistvad ja vees raskesti märgatavad. 1...1,5 kuud peale koorumist on tegemist aga juba maimudega, kellede ellujäämine sõltub neist endist.

Rääbis on väga väärtuslik masskala nii turul kui ka veekogudes zooplanktoni ärakasutajana. Kala arvukust soodustab soe kevad, mil paranevad toitumistingimused. Kahjustada võib aga madal veetase sügisel ja talvel ning tindi (kes on peamine toidukonkurent) suur arvukus.

Kalavarude kaitseks on määratud töönduslik alammõõt ja püügikeeluajad.

Liiginimi eesti keeles

Rääbis

Liiginimi ladina keeles

Coregonus albula (L).

Rahvapäraseid nimesid

Rääbus

Kehamõõtmed

Väga varieeruvad. Väikesekasvulistel maksimaalne pikkus kuni 22 cm, ja mass 90 g (selliseid leidub tavaliselt Eestis). Muidu ei ületa pikkus 30...40 cm, kaal ulatub erandina 1200 grammini, tavaliselt aga väiksem.

Levik

Eestis leidub rääbist neljas järves: Peipsi-, Võrtsi-, Saad- ja Ülemiste järves ning Soome lahe idaosas, kust siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas levinud nii suurtes kui väikestes järvedes Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondades, ka mõnedes Volga ülemjooksu järvedes, samuti Briti saarel.

Elupaik ja -viis

Rääbis on järvekala, elab ka riimvees. Kala on külmalembene. Juba vastsest alates hoiduvad parvedesse.

Toitumine

Rääbise toiduks on peamiselt zooplankton, sööb vähesel määral ka kudemisperioodil. Toitub valivalt noppides planktonist teatud organisme. Zooplanktoni puudumisel söövad ka meelsasti putukaid.

Sigimine

Kudemine, mis algab tavaliselt vee temperatuuril alla 3 °C, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni (erandina veebruari esimeste päevadeni). Mittekleepuv või teisal ka kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-, kruusasele-, kivisele põhjale. Marjaterade arv on väga kõikuv: sadadest kümnete tuhandeteni. Marjatera läbimõõt on vahetult enne kudemist 1,2...2,1 mm, paisunud marjade läbimõõt 1,7...2,4 mm.

Areng

Inkubatsioon kestab paar kuud. 7...8 mm pikkused vastsed kooruvad tavaliselt aprillis. Noored hoiduvad algul pinnakihtidesse. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid aga kolme suvega (Võrtsjärves kahe suvega). Maksimaalseks vanuseks loetakse 9...10 aastat (suured vormid). Eesti väiksed rääbised on harva üle 5 aasta vanad.

Koht ökosusteemis

Vaenlaseks on koha, väiksel määral haug ja ahven. Tähtsamateks konkurentideks on tint ja väike ahven. Tindivaestel aastatel rääbiste arvukus kasvab kiiresti. Rääbis on üks väärtuslikumaid masskalu nii turul kui ka veekogudes zooplanktoni ärakasutajana.

Ohustatus ja kaitse

Kala kaitseks on määratud püügikeelu ajad ja töönduslik alammõõt.

Rääbis

ladina keeles: Coregonus albula

inglise keeles: Vendace, European cisco

prantsuse keeles: Corégone blanc, La petite marène

soome keeles: muikku

rootsi keeles: siklöja

saksa keeles: Kleine Maräne

Välimuselt sarnaneb rääbis väga Räimele, ent kuulub hoopis lõheliste seltsi. Väga maitsev väärtkala, vähekaloriline. Rääbise liha on hele ja maheda maitsega. Rääbisemari on tõeline delikatess.

Rääbis on parvekala. Sihvakas, selg tumeroheline või tumesinine, külgedelt hõbedane, kõhuosa valge. Soomus tuleb kergesti ära, ilmetud uimed, tõmp suu. Tal on palju eri vorme, mis erinevad oma mõõtmetelt. Eelistab vaikseid järvi, hoidub põhja lähedusse ja sügavamasse vette.

Rääbis toitub putukate vastsetest, planktonist ja prügikalast.