Räim

Page history last edited by Anonymous 1 yr ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

sõnastik


 

Räim

 

Räim on olnud peamine Kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid.

 

Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu.

 

Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast.

 

Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

 

Liiginimi eesti keeles Räim

Liiginimi ladina keeles

Clupea harengus membras (L.)

Rahvapäraseid nimesid

Strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadiir, parvejuht.

Kehamõõtmed

Keskmine kehapikkus 12...17 cm, esineb ka nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni.

Kehamass

Keskmiselt 14...43 g, hiidräimedel kuni 1 kg

Levik

Läänemeres 3 populatsiooni: Riia lahes, Soome lahes ja avameres.

Arvukus

On Läänemeres tavaline.

Elupaik ja -viis

Avaveelise eluviisiga merekala, kes laskub rohkem kui 100 m sügavusele. Elab väikestes ja väga liikuvates parvedes, mis sooritavad seoses toitumise ja kudemisega küllalt ulatuslikke rändeid. Parved moodustavad nn. koondisi, mille läbimõõt võib ulatuda sadadesse meetritesse. Juhuslikult võib tungida ka magevette. Kevadel ja suvel esineb selge ööpäevane vertikaalne ränne: ööseks üles pinnakihtidesse, päevaks sügavamale.

Toitumine

Toitub valdavalt selgrootutest (eeskätt kirpvähilised ja aerjalalised), sööb ainult päeval, talvel ei toitu üldse. Hiidräimed on röövtoidulised, toituvad peamiselt ogalikest.

Sigimine

Räim siirdub kudema rannikualadele. Koeb 4...12 m sügavusel aprilli teisest poolest juulini. Kudemistemperatuur lai: 3...18 °C (optimaalne on 14...16 °C). Mari areneb kleepununa veealustele taimedele, marjaterade hulk 25 000...90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm.

Areng

Emrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks.

Koht ökosüsteemis

On toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm.

Ohustatus ja kaitse

Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

 

Räim

 

ladina keeles: Clupea harengus membras (L.)

 

inglise keeles: Baltic herring

 

Eesti rahvuskala räim on suhteliselt väike, hõbedaläikeline ja kuulub heeringaliste sugukonda. Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Vanasti öeldi, et Saare naine pidi oskama räimest valmistada 20 erirooga:)

Räime tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult.

Äsjapüütud räime on raske puhastada, umbes ööpäev seisnud kala Fileerimine on tunduvalt lihtsam. (1) Terveid räimi on hea puhastada kääridega. Lõika kõhuserv ära, seejärel lõika otsast pea. Eemalda sõrmede abil sisikond. Kui kõik kalad on puhastatud, siis loputa need kiiresti külma vee all. (2) Räimede fileerimiseks mingeid abivahendeid vaja ei lähe - piisab kätetööst. Ava pöidla abil kala ning eemalda selgroog tõstes-tõmmates. (3) Kui soovid eemaldada ka nahka, siis võta nahast tugevasti kinni ning tõmba see tervenisti maha.

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.