inglise keeles: Mussels, Common

Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud.

Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti.

Kui oled valmis karpe töötlema, siis tõmba "habemed" karpidest välja. Kui mõned karbid on avanenud, siis koputa neid - kui nad koputamise peale ei sulgu, siis viska need minema (teinekord aitab ka karpide sulgumisele kaasa ka loputamine ja raputamine jooksva külma vee all). Samuti viska minema kõik katkised karbid.

Nüüd on karbid keetmiseks valmis. Keetmine on lihtne, aga vältida tuleb ülekeetmist, mille tulemuseks on kuivad ja muredad karbid. 4 minutist piisab täiesti. Kõige lihtsam viis on visata karbid kaanega potti, kus on eelnevalt klaas Veini keemiseni kuumutatud. Sulge pott kaanega ja auruta paar minutit.

Ehkki paljudes Euroopa restoranides-poodides on rannakarbid ehk moules’id saadaval pea aasta ringi, jääb värskete karpide hooaeg sügisesse.

Ka meie suurematest toidupoodidest võib enesele lõuna- või õhtueineks rannakarpe osta – enamasti siiski külmutatult.

Merevee puhastaja

Tegelikult elab söödav rannakarp ka Läänemeres, kuid erinevalt näiteks brüssellastest see eestlaste toidulaual nii hinnatud ei ole. Siiski – marineeritud rannakarpidest peetakse juba meilgi. Inglise keelest – blue mussel – on meile rannakarbi sünonüümina levinud ka nimetus «sinikarp».

Et karbid paljunevad kevadel ja varasuvel, jääb nende merest püügi hooaeg sügisesse. Aga ka kunstlikult kasvatatud karbid saavutavad küpsuse teise kasvuaasta sügiseks – suur osa müügilettidele toodud karpidest pärinebki kasvandustest, sest merevesi on suuresti saastatud ja sealne rannakarp tervisele ohtlik.

Rannakarpide söödav osa koosneb mantelkehast, mis on tegelikult üks kaheks jagunev lihas. Nende abil avatakse või suletakse karbipoolmed, et juhtida sealt läbi jääkaineterikast vett – karbid on tähtsad veekogude isepuhastajad, võimsad biofiltrid! Näiteks võib rannakarpidega asustatud merepõhja iga ruutmeeter ööpäevas puhastada 50-280 kuupmeetrit vett.

Mõõtudelt jääb aga Läänemere rannakarp 4-5 korda lõunapoolsetele sugulastele alla.

Rannakarbid on ka tervisele head. Karbiliha on rikas valkude, samuti mineraalsoolade poolest. Nad on suure kaaliumisisaldusega, tugevdades nii südant kui ka närvisüsteemi. Lisaks on neis esindatud jood, raud, tsink, magneesium.

Rikneb kiiresti

Kui lähete poodi rannakarpe ostma, teadke, et korralikult sügavkülmutatud värske rannakarp peab olema suletud. Avanenud karbid on riknenud ja tuleb ära visata!

Sügavkülmutatud rannakarpe tuleks keeta Soola, Peterselli ja Tilliga maitsestatud vees 10-15 minutit, kuni nad avanevad.

1 kg karpide kohta soovitatakse võtta 2 l Vett, 2 tl soola, 1 kuhjas spl hakitud peterselli ja sama palju tilli. Maitseks võib kasutada ka riivitud Sellerijuurt ja -lehti ja kuiva valget Veini.

Elusad rannakarbid tuleb asetada keevasse maitsestatud vette ja keeta kuni avanemiseni (3-5 minutit). Liigne keetmine muudab karbiliha liiga sitkeks, samuti kaovad ülekeedetud liha maitseomadused.

Selle hõrgutise kõrvale võiks pakkuda kuiva valget veini või Vahuveini, samuti Röstitud saiaviile.