Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tehemist õliga.

Füüsikalised omadused

Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli.

Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv.

Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...)

Keemilised omadused

1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad :

Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool - seep.

kui rasv + NaOH -> propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH -> propaantriool + K-sool - vedel seep

2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mõrgised ühendid - vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv.

Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt.

Õlid ja määrded

Aparaadiõli Avioõli Baasõli Destillaatõli Diestrid Diisliõli Elektroreoloogiline vedelik EM-määre Emulsioon Fluoritud õli Grafiitmääre Hüdroõli Hüpoidõli Immutusõli Isolatsiooniõli Jääkõli Kaabliõli Karastusõli Kastoorõli Kellaõli Kolloidne grafiit Kompaundõli Kompressoriõli Kondensaatoriõli Kondiõli Konserveerimismääre Konstaliin Külmutiõli Kütteõli Ligroiin Lihvõli Linaõli Loputusõli Magnetvedelik Manusteta õli Masinaõli Metallitöötlusõli Mineraalõli Mittelenduv õli Molübdeensulfiid Mootoriõli Määrdeõli Naatriummääre Naturaalõli Oliiviõli Parafiin Petrolaatum Petrooleum Polüglükoolõli Põlevkiviõli Rafineeritud õli Rapsiõli Rasketööõli Rasv SHC-õli Silikoonõli Silindriõli Solaarõli Solidool Spindliõli Sööbekindelõli Sünteetiline määre Sünteetiline õli Taimeõli Talveõli Tavott Teljeõli Tihendusmääre Trafoõli Transmissiooniõli Trossimääre Tseresiin Turbiiniõli Tööstusõli Vaakumõli Valgeõli Tehniline vaseliin Vaseliinõli Värtnaõli Õmblusmasinaõli

Üldmasinaõli |

Rasv ei tee paksuks

Levinud eksiarvamus on, et tervislik toit on võimalikult rasvavaba. Tegelikult on tervislik toit mitmekesine ning selle hulka kuulub ka rasv. Oluline on, et rasva kvaliteet oleks õige, kuna inimene vajab hea kvaliteediga küllastumata rasva muuhulgas rakumembraani ehitamiseks.

Levinud eksiarvamus on ka, et rasv ajab paksuks. Rasv iseenesest ei aja kedagi paksuks, seda teeb liigsöömine. Rasvahulgal tasuks siiski silm peal hoida, kuna see sisaldab palju energiat ning seepärast on kerge rasva üleliia tarbida. Rasv võiks moodustada kogu toiduenergiast umbes 30 %, seega võiks seda tarbida päevas umbes 70 g, kui energiatarbimine on 2000 kilokalorit (65kilose kerget tööd tegeva inimese päevane kalorivajadus). Levinud arvamus on ka, et kui palju liikuda, võib süüa mida tahes. On õige, et liikumine aitab hoida inimese tervena ja mida rohkem liikuda, seda rohkem võib kaalus juurde võtmata süüa, aga rasva kvaliteet on sellele vaatamata oluline. Toidus sisalduvad küllastamata rasvad aitavad hoida vere Kolesteroolitaseme madalal, mistõttu nad aitavad paremini tõrjuda südame- ja veresoonkonna haigusi kui liikumine üksinda.

Arvatakse ka, et rasv on ebatervislik. Tegelikult on rasv tervise ja heaolu seisukohalt hädavajalik. Me vajame rasva energia-, kehale vajalike rasvhapete ja A-, D- ja E-vitamiini allikana. Küllastama rasvad alandavad ka vere kolesteroolitaset, mis on peamine südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegur.

Delfi Naisteleht

Rasvade vajadus

Rasvad on nii loomse kui ka taimse päritoluga toidu tähtsad koostisosad. Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid. Nad on organismi energeetiline varuaine, pea kõik organismi rakud kasutavad rasvu energiaallikana, erandiks on närvirakud. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Rasvad on olulised rasvaslahustuvate vitamiinide (A,D,E) allikaks. Rasvavaese dieedi korral (kõhnumisdieedid) valitseb oht, et tekib nende vitamiinide vaegus. On veel eriülesandeid: rakumembraanide ehitus, talitlus ja mõningate ainevahetust reguleerivate ainete süntees. Rasvad sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes ülejäänud. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, mistõttu peab neid saama toiduga. Neid nimetatakse asendamatuteks (omega-3 ja omega-6 rasvhapped).

Rasvad peaks katma 30-32% toiduenergiat (min. 20-25%), kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei tohiks ületada 10-12%, monoküllastamata ja polüküllastamata kumbagi mitte üle 10% toiduenergiast. 1/3 toidurasvast peaks siis olema taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas 1g rasva 1kg kehamassi kohta, nooruk 1,3g. Asendamatuid rasvu peaks täiskasvanu saama 8g päevas. Kui päevane rasvakogus on nt 65g, siis määrderasvana (või, margariin) ei tohiks kasutada üle 20g ja toidu valmistamisel üle 10g. 35g jääks toiduainetes oleva rasva arvele. Loomsed rasvad sisaldavad palju kolesterooli. Viimane on rakumembraanide koostisosa ja vajalik hormoonide sünteesis. Toiduga ei tohi liigselt anda kolesterooli, mida leidub loomsetes rasvades (rasvane Liha, Juust, Munakollane, subproduktid). Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300mg ja veres on see näitaja 5,2 mmol/l. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda.