---
sõnastik grill
Redis
ladina k: (Raphanus sativus var.sativus Pers.)
Pärineb Ida-Aasiast. Noored redised on mahlased, välja kasvanud(vanad)on puised.
Redist kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega.
Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja Foolhapet. Ostes pea silmas, et redisel poleks vigastusi ega plekke ja et lehed oleksid rohelised, samuti väldi kuivanud moega juuri. Noored ja väiksemad juured on mahedama maitsega ja mahlasemad.
Toiduks võib redist tarvitada nii värskelt kui ka küpsetatult. Euroopas on tavaks redist süüa salatites, võileivakattena ja lihtsalt eelroana. Idamaades on redis hoopis populaarsem marineerituna või küpsetatuna kas supilisandina, Omlettides või hautistes. Noori pehmeid lehti võib tarvitada toiduks nagu Spinatit - rediselehed sobivad salatiks, supile või keedetud Kartuli juurde.
Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala.
ladina keeles: Raphanus sativus
inglise keeles: Radish
Redis
Redis on pärit Hiinast, kust teda on kasvatatud juba aastatuhandeid. Euroopas on redist viljeletud viimasel kolme-neljasajal aastal. Eurooplastest hakkasid redist esimesena toiduks tarvitama prantslased, siit ka selle kultuuri varasem nimetus "prantsuse rõigas". Põhjamaades hinnatakse redist eelkõige kui varajast ja kiiresti kasvavat Köögivilja. Redise toiteväärtus on väike –l00 g annab 34 kcal energiat. Redisetaime juur sisaldab 25-30 mg/% C-vitamiini, lehed aga üle 100 mg/%, mistõttu tasuks taime rohelinegi osa salatite valmistamisel ara kasutada. Redis on arvestatava , B ja PP-vitamiini allikas, samuti sisaldab juurvili üsna palju kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja väävlit.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.