- Loading...
- No images or files uploaded yet.
|
|
Sealiha--- A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y
Sealiha
Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde Pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev!
Sealiha võib maitsestada nii kuiva maitseainesegu kui ka Marinaadiga. Hea on kasutada värskeid ürte, kuid need võivad olla ka kuivatatud. Sealihaga sobivad kokku paljud Vürtsid ja maitseainesegud, samuti on nauditavad täidetud või pikitud sealiharoad. Kindel valik on Sinep, Sinepiseemned, Paprika, Basiilik, Sibul, metsaseened, Kardemon, Must pipar, Rosépipar, Cayenne’i pipar jpt maitseained. Väga maitsev on KeefiriMarinaadis Sealiha. Keefir annab hõrku maitset ja muudab ühtlasi liha pehmemaks.
Sea rümp kaalub keskmiselt 60-75 kg - peaaegu kolm korda väiksem kui veise rümp. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks: esi-, kesk- ja tagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ning põseks, keskosa selja- ja küljetükiks. Tagaosas asuvad tagaosa lihased ja tagakoot.
Sea rümp saetakse ennem tükeldamist pikkupidi pooleks. Tükeldatav sea poolrümp on ilma pea, jalgade ja sabata, viimased on eraldatud töötlemisel koos teiste tapasaadustega. Sea rümba tükeldamist alustatakse kõige väärtuslikumast kulinaarsest tükist ehk sisefileest, et vältida sellesse sisselõigete tegemist. Seejärel eraldatakse rümbaosadeks : tagaosaks (u 10-12 kg), esiosaks (u 10-12 kg) ning keskosa seljatükiks (u 6 kg) ja küljetükiks (u 6 kg), need omakorda aga kulinaarseteks tükkideks.
Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad:
- Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha - eelistatuim kondita Grill-liha ja parim tooraine Šašlõkkiks! Sobib väga hästi ahjupraeks, hautamiseks, barbecueks ja praadimiseks. Enimmüüdud tükiliha Eestis!
- Abatükk ilma kondita sobib šašlõkiks, Guljaššiks ja muuks kastmelihaks. Kondiga või kondita abatükk on hea valik ka küpsetamiseks ahjupraena ja asendamatu supi sees. Abatüki lihased on ebakorrapärased, üsna soonelised ja mõningase rasvasisaldusega liha soodsas hinnaklassis.
- Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähklitükk, ristluutükk) on sobivaimad ahjupraeks kas kamaraga ja kondiga või ilma. Parim suitsusingiks, guljašiks ja strooganoviks, sobib ka woki- ja pajaroaks ning šašlõkiks. Tagaosast hinnatuim on sisetükk. Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja napi rasvasisaldusega liha!
- Välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega Fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla.
- Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis!
- Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks, Barbecueks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja -taskud erinevate täidistega. Peekonit koos ribikondi ja kamaraga võib küpsetada ahjus, grillida ja suitsutada. Ribid koos ribidevahelise lihaga on tõeliselt maitsev suutäis grillimiseks ja barbecueks.
- Esikoot ja tagakoot sobivad hästi suitsutamiseks, keetmiseks, küpsetamiseks, grillimiseks, barbecueks, süldiks ja supiks. Populaarne on saksapärane roog - seakoot hapukapsaga.
1.Eeldused sealiha ökonoomseks tootmiseks, pm-knd. Kalju Eilart, EPMÜ LKI seakasvatusosakond, 1998, Tõuloomakasvatus nr. 4 2.Sigade kontrollnuuma tulemustest 1997 aastal Kehtnas, pm-knd Kalju Eilart, pm-knd. Aarne Põldvere, EPMÜ LKI seakasvatusosakond1998 3.Sigade tõukarjade hindamisest 1998 aastal, pm-knd. Kalju Eilart, EPMÜ LKI seakasvatusosakond, 1999, Tõuloomakasvatus nr. 1 4.Sigade nuuma- ja lihajõudluse hindamisest 1998 aastal Kehtnas, pm-knd. Kalju Eilart, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, pm-knd. Aarne Põldvere, EPMÜ Loomakasvatusinstituudi seakasvatusosakond, 1999, 5.db-Planer � seakasvataja abimees, Maret Rätsep, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus, 2000, Tõuloomakasvatus nr. 1 6.Puhtatõuliste ja ristandsigade lihaomaduste prognoosimine ultraheli aparaatidega, A. Tänavots, E. Somelar, O. Saveli, K. Eilart, A. Põldvere, T. Kaart, APSi toimetised, 12, 2000 7.Prediction of meat quality of different pig breed combination in Estonia A.Tänavots, E.Somelar, O.Saveli, K.Eilart, A.Põldvere, T.Kaart, H.Viinalass, S.Värv. Estonian Agricultural University, Kreutzwaldi 1, Tartu 51014, 8.Ristandaretusprogrammi �Marmorliha� põhimõtted, edusammud ja probleemid LKI magistrant Maret Rätsep Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusosakonna juhataja 2000, Tõuloomakasvatus nr. 3 9.Sealiha kvaliteet sõltub sigade söötmisest Monika Vaidla, pm-knd Kalju Eilart, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Kehtna Seakasvatuse, Kontrollkatsejaam, Jaan Ranniit, Farm Plant Eesti AS, 2000, Tõuloomakasvatus nr. 4 10.Factors Affecting Meat Traits and Fertility of Pigs in Estonia A. Tänavots, T. Kaart, O. Saveli. Institute of Animal Science, Estonian Agricultural University, Kreutzwaldi 1, Tartu 51014, Estonia, 7th Baltic Animal Breeding Conference, Tartu 2001. 11.Sigade tõukombinatsioonide mõju lihaomadustele ja viljakusele Eestis, A. Tänavots, T. Kaart, O. Saveli, APSi toimetised, 15, 2001 12.Puhtatõuliste ja ristandsigade liha kvaliteedi uurimine E. Somelar, T. Kaart, O. Saveli, APSi toimetised, 15, 2001 13.Enim toodetakse Eestis sealiha Ph D Matti Piirsalu, Tiia Reede, Põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna loomakasvatusbüroo, 2002, Tõuloomakasvatus nr. 1 14.Noorkultide rümpade kvaliteedi hindamine pm-knd Aarne Põldvere, Eesti Tõusigade Aretusühistu, 2002, Tõuloomakasvatus nr. 3. 15.Baasaretusfarmide noorkultide rümpade kvaliteet pm-knd Aarne Põldvere, Eesti Tõusigade Aretusühistu, 2003, Tõuloomakasvatus nr. 1. 16.Mahedalt ja tavapäraselt toodetud sealiha kvaliteedi erinevused V. Olsson, K. Andersson, I. Hansson, K. Lundström. Meat Science 64:2003. 2004, Tõuloomakasvatus nr. 1. 17.CARCASS QUALITY ESTIMATION OF YOUNG BOARS A. Põldvere Animal Breeding in the Baltics 2004 18.Carcass traits of offsprings of top breeding boars in Estonia A. Tänavots, A. Põldvere, 2006, XII Baltic Animal Breeding and Genetics Scientific Conference (PDF)
|
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.