Siberi seedermänd

Pinus sibirica

KASV: Kõrgus 15-20 m ja laius 4 m.

LIIGIKIRJELDUS: Võra on munaja kujuga. Okkad pealt rohelised, alt sinakad, pehmed. Võra on kitsam kui euroopa seedermännil, on viimasest ka kiiremakasvulisem.

KASVUKOHT: Leplik mullastiku suhtes, eelistab huumusrikkaid muldi.

MÄRKUSED: Kasutatakse üksikpuuna ja gruppidena.

Piiniaseemned e. Seedermänniseemned

ladina keeles: Pinus pinea, Pinus cembra

inglise keeles: pine nuts

itaalia keeles: pinoli, pignoli

Piinia ehk itaalia seedermänni suuri kergelt mandlikujulisi söödavaid seemneid tunti juba Vanas-Roomas. Tänapäeval kasutatakse piiniaseemneid Itaalias peamiselt maiustuste valmistamiseks, aga neid süüakse ka nii toorelt kui röstituna. Populaarne salatilisand, kuulub kindlasti Pesto Genovese kastmesse.

Piiniamännile on iseloomulik eriline vihmavarjuna laiuv võra, mis muudab puu pilkupüüdvalt dekoratiivseks. Et piinia käbides valmivad ka maitsvad seemned, siis polegi imekspandav, et nende puude istutamise, kasvatamise ja hooldusega hakkasid inimesed tegelema juba enne meie ajaarvamist. Piiniaseemnetest pärinesid õlid ja valgud, mesi lisas omalt poolt ohtralt süsivesikuid. Egas ilmaasjata ei mainita ajalooürikutes, et piiniaseemned koos lisanditega kuulusid Rooma leegionäride menüüsse.

Rikkalikult toitaineid

Seemnete toiteväärtus ongi suur, sest nendes peab leiduma kõik vajalik sobivas vahekorras uue taime arenguks. Töödeldud piiniaseemnetes on kõige rohkem õli, mille sisaldus küünib kuni 50 protsendini. Piiniaõli koostises on ülekaalus küllastamata rasvhapped, kusjuures leidub ka kaht inimorganismile asendamatut rasvhapet, mida tingimata peab toiduga saama. Rohkelt on seemnetes ka taimsed varuvalke, nende koguhulk jääb vahemikku 25–30 protsenti.

Süsivesikuid on kahest eespool toodud rühmast juba tunduvalt vähem ja nende hulka kuulub ka rakukestade tselluloos, mis inimorganismile on teatavasti küll seedumatu, kuid suurendab jällegi kiudainete osakaalu. Et seemned on kuiv kraam, siis sellega seletub ka nende suhteliselt väike veehulk. Sajagrammine seemneports annab 590 kilokalorit. Piiniaseemnetes on ka rikkalikult mineraale (kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumiühendid) ning mitmeid B-rühma vitamiine. Mikroelementidest leidub piiniates rauda, vaske ja tsinki.

Mitmekülgne kasutus

Tuntuim piiniate kasutuse kaubamärk on pesto. Pesto on külm kaste, mille valmistamisel segatakse ühtlaseks massiks purustatud piiniaseemned, küüslauk, basiilik, oliiviõli ning lisatakse kas Parma või Pecorino juustu. Itaalias kasutatakse pestot kõige rohkem loomulikult pastaroogade lisandina, kuid see kaste sobib ka teiste roogadega. Piiniaseemnetest saab jahvatada ka jahu, mida pruugitakse kondiitritoodete, putrude ja maiustuste koostises.