Iidne maitse- ja köögiviljataim, mida on mainitud juba Homerose lugulauludes. Vahemere maades pidavat seller kuuldavasti veel praegugi ka looduslikult kasvama.

Meie maal kasvatati veel lähiminevikus ainult juursellerit, mis koos Petersellijuure ja -lehtedega kuulusid nn supijuurte ehk maitseandjate hulka. Köögiviljana kasutati seda harva, kuna selleks puudus meil harjumus; pealegi muutus selleri ilus hele pind tükeldamisel kiiresti tumedaks. Nüüdseks on juurseller jäänud tagaplaanile ning staariks on tõusnud __varsseller__, mis esineb niihästi köögivilja kui maitseandja rollis. Seetõttu käib kogu järgnev jutt nimelt varsselleri kohta.

Varsseller, mida mõnikord kutsutakse natuke ekslikult ka lehtselleriks, on kogu läänemaailmas väga populaarne. USA-s on seller köögiviljade hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Laialt on seller levinud ka Aasias, kus ta kuulub paljude Stir-fry meetodil valmivate roogade koosseisu.

Omadused.

Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus.

Väärtused. Selleris pole peaaegu üldse kaloreid; suurest hulgast kasulikest ainetest tasub nimetada Kiudained, kaltsiumi ja C-vitamiini.

Ravivaid omadusi kogunes sellerile erinevatelt Interneti lehekülgedelt nii palju, et need siia kuidagi ära ei mahuks. Asjast huvitatud võiksid uurida kas või Terviselehe arhiivi. Kindlasti aga tahan ma siin ära märkida, et omapead ei maksaks selleriga ravimist ette võtta, kuna mõne tõve (nt diabeedi) puhul võivad tagajärjed olla ootuspärasest erinevad. Kui teil aga pärast selleri söömist peaksid tekkima mingid naha-, seedimis- või hingamishäired, võib olla tegemist laialt levinud selleriallergiaga, mis nõuab kohest arsti poole pöördumist.

Ostmine.

Valige tugev, kompaktne ja erksalt roheline sellerikimp, mille värskust eksimatult näitab keskmiste varte tipus olevate lehtede seisukord.

Säilitamine.

Pange seller kilekotti ja pihustage sinna ka veidi vett. Säilitage külmkapi köögiviljasahtlis kuni 10 päeva. NB! Seller on küllaltki külmaõrn.

Kasutage sellerit eeskätt suupistena ning pakkuge juppideks lõigatud varte juurde Dipikastmeid. Ka võite neidsamu juppe täita vürtsikate salatitega, trimmides varre alumist külge parema püstiseismise huvides terava noaga. Ja muidugi kasutage sellerit ka maitseandjana suppides, kastmetes ja hautistes, köögiviljana aga salatite koosseisus, eriti koos Kanalihaga. Selleri lehed kaunistavad pidulauas vaagnaid ja roogi, ilusa lehetutiga sellerivars aga kuulub kuulsa Verise Mary kokteili juurde, alguses kokteili segamiseks ja pärast pealehammustamiseks.

inglise keeles: Celeriac, Root celery, Knob celery, Celery root, Turnip-rooted celery

Kirjeldus:

Juurseller on Euroopas levinud juurvili, Peterselli sugulane. Kasutatakse vormiroogades, lihatoitudes, suppides jm maitsetaimena. Sisaldab vaid 42 kalorit 100 g kohta, sisaldab rohkelt kiudaineid, C- ja B-vitamiine, kaltsiumi (rohkem kui Porgandis, Pastinaak- is, Kartulites ja Lehtsalatis), magneesiumi ja rauda.

Kooritud sellerijuur tumeneb, seepärast tuleks seda Sidrunimahlas veeretada.

Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse.

Toiduks kasutatakse kas keedetult või toorelt salatis.

Varsseller e. lehtseller

ladina keeles: Apium graveolens var dulce

inglise keeles: Celery

Varsseller on üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Heleroheline varsseller meenutab maitselt ja lõhnalt juursellerit, ent on veidi magusam ja mahedam.

Lisatakse maitseks supile ja lihatoidudele, süüakse toorelt salatina. Sobib suupistetesse, Juustulauale. Keedetud varsseller sobib Kala- ja Liharoogade lisandiks.

Varsselleri lehti võib kasutada toitude kaunistamiseks.

Sellerit tuntakse iidsetest aegadest. Teda kasvatati juba Vanas-Roomas ja Vanas-Kreekas. Meie esivanemad kasutasid teda aromaatse lisandina liha- ja köögiviljaroogade juurde, samuti söögiisu tõstmiseks, seedimise parandamiseks ning diureetilise ja valuvaigistava vahendina.

Selleri kodumaaks peetakse Vahemeremaid, metsikult on ta laialdaselt levinud Lääne-Euroopas, Aasia maades, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, samuti Lõuna-Venemaal. Seller on hea ka selle poolest, et praktiliselt kõik tema osad on söödavad: noored lehed, varred, juured ja isegi seemned. Sellerit tarvitatakse nii värskelt, kuivatatult ja isegi soolatult. Kuidas kellelegi maitseb.

Millest ta koosneb?

Kogu taim, eriti selle noored lehed, on vitamiinide poolest rikas (A, B1, B2, C, E, H, PP, karotiin), seejuures on temas sisalduva C-vitamiini kogus on võrreldav tsitruseliste omaga. Samuti on selleris palju mikroelemente, muuhulgas magneesiumi, mangaani, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi, leidub ka aminohappeid, valke, süsivesikuid, tselluloosi ja eeterlikke õlisid.

Seller kulinaarias ja kosmeetikas:

Lääne-Euroopa maades on väga populaarne niinimetatud «prantsuse eine». Seda pakutakse eelroana: erinevate värskete köögiviljade (Redis, Porgand, Kurk ja Varsseller) tükikesi kastetakse kordamööda spetsiaalse paksu kastme sisse, mis on valmistatud Jogurtist, värskeltükeldatud maitserohelisest ja vürtside «buketist». See «kulinaarne hõrgutis» suurendab tänu selles sisalduvale sellerile suurepäraselt söögiisu.

Taimetoitluse vastased võivad valmistada maitsva selleri-singisalati. Selleks on vaja 100-150 g väherasvast Sinki, 3-4 marineeritud või soolakurki, 1 suur sellerijuur, 1 klaasitäis Hapukoort, väike pakk maitsestamata Jogurtit, värskeltjahvatatud musta pipart ja üks küüsaluguküüs. Enne salati valmistamist tuleb sellerijuurt keeta soolases vees, millesse võib lisada ka teelusikatäis sidrunimahla. Peale sellerijuure jahtumist tuleb teda riivida jämeda riiviga, kurgid ja sink tükeldada kuubikuteks, küüslaugust mahl välja pressida ja kõik see segada hapukoore ja jogurti seguga, millesse on eelnevalt lisatud jahvatatud pipar. Saadud roa võib üle puistata riivitud kreeka pähklitega ja peenestatud rohelise peterselliga.

Näonahale mõjub noorendavalt spetsiaalne sellerimask. Värskeltriivitud sellerijuur tuleb segada kohupiimaga, lisada teelusikatäis mett ja muna. 15 minutit peale maski näole kandmist tuleb see sooja veega maha pesta.

Meditsiiniline aspekt:

Enne, kui käsitleda üksikasjalikumalt meeste jaoks nii olulist ja ihaldatud selleri toimet, peatume hetkeks mõnedel teistel selleri kasulikel omadustel. Niisiis, esiteks, ta tõstab oivaliselt söögiisu ja parandab seejuures seedimist. Teiseks, ta on suurepärane avitaminoosi ravi- ja profülaktikavahend. Kolmandaks, ta toniseerib hästi närvisüsteemi, puhastab verd ja parandab ainevahetust. On teada, et ta stimuleerib neerupealsete tööd ja soodustab kõhnumist. Vanas-Indias ja Tiibetis soovitasid arstid vähihaigetel sellerit süüa. Sellerit on kasulik tarvitada reumatismi, hepatiidi, neerukoolikute, diateesi, aneemia ja maksahaiguste korral. Taimes sisalduv E-vitamiin pidurdab vananemisprotsesse. Peale selle on selleril antiseptiline toime, ta mõjub kerge lahtistina ja soodustab haavade kinnikasvamist.