---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

---

sõnastik rahvaste köögid

Shveitsi köök

Shveitsi tähtsaimaiks elatusalaks on karjandus. Kasvatatakse veiseid, sigu, kitsi ja lambaid. Peamine osa Piimast kasutatakse Juustu tootmiseks. Juustu tarbitakse toiduvalmistamisel väga mitmekesiselt, kuigi seda rohkesti ka eksporditakse.

Ka teisi loomseid saadusi - Liha, siseelundeid - valmistatakse tihti omapäraselt. Kitsi müüakse sageli poolte lihakehadena, mida perenaine oma äranägemise järgi jaotab, ja mille iga osa maitsvalt eri toiduks valmistab. Müügil on ka keedetud loomamaod, soolatud ja suitsutatud lihasaadused.

Veerikastest mägijõgedest saadakse Vähki ja Kala, orgudes kasvatatakse söödavaid Tigusid ning rohelisi konni. Tereviljadest on peamiselt Rukis ja Nisu, vähem kasvatatakse Oderit, Maisi, Kaera. Pehme kliima tõttu kasvavad Viinamarjad ja viljapuud.

Shveitsi elanikkond koosneb peamiselt sakslastest (69,3%), prantslasi on 18,9 ja itaallasi 9,5%. Toiduvalmistamisel on need rahvad suuresti mõju avaldanud, siiski erineb shveitsi köök neist oma iseloomulike joontega.

Shveitsist on pärit toor- ja taimetoitude propageerimine (dr. Max Bircher-Benner), siin levis laialdaselt kuumalt lauale antav paks juustukaste fondüü. Ka teiste Juustu-, Piima-, ja Lihatoitude hulgas on suurepäraseid Delikatesse.

Toite maitsestatakse tagasihoidlikult. Laua katmine, toidu vaagnatele asetamine ning kaunistamine on lihtne ja maitsekas.

Shveitsi shnitsel

[]

[]

[]

[]

[]

[]

[]

[]

[]

[]