Kirjeldus:

Sinepitaim kuulub ristõieliste sugukonda, nagu näiteks Kapsas, Kaalikas või Redis. Euroopas on levinuim on kollaseseemneline suhteliselt mahedamaitseline valgesinep (Sinapis alba), aga Dijonis kasutatakse musta sinepit (Brassica nigra). Selle seemned on kibedad, kergesti varisevad, seetõttu tuleb hinnalist saaki korjata käsitsi. Tuntakse veel pruunsinepit. See on mustast pisut mahedam ja masinaga korjatav.

Sinepiseemned sobivad nt Jogurtikastmete ja aedviljatoitude maitsestamiseks, hoidiseMarinaadides ja kasutatakse laialdaselt ka aasia köögis.

Valge sinepi noori lehti hakati keskajal Inglismaal ja

Saksamaal kasutama varajase kevadise köögiviljana ning hiljem aretati ka rida leherohkemaid sorte, mida kutsutakse ka Lehtsinepiks. Siiski leiab lehtsinepil rohkem kasutust seemnepulber, millest on tänapäeval valmistatud nn magusad sinepid (vt allpool).

Lehtsinepi ehk valge sinepi lehed sisaldavad 1,7-4,5 mg% karotiini, 60-80 mg% C-vitamiini, 20 mg% rutiini ja küllaldaselt vajalikke mineraalaineid, milledele lisanduvad immuunsüsteemi tugevdavad ning kasvajate rakke pärssivad sinepiõlid. Lehtsinepist saab head salatit koos noorte mädarõika- ja mustsõstralehtede ja murulauguga. Hästi sobib ta Juustu- ja suitsukalasalatitesse koos Õunte ning Rediste ja Rõigastega.

Inglise sinep: tugevamaitseline ja kollakas (värvi annab kollajuur). Tuntuim on Colman's firma sinep. Serveeri Rostbiifi, singi ja tugevamaitseliste Juustude kõrvale. Üks vürtsikamatest sinepitest.

Dijoni sinep: Veiniga segatud, mahe, hele ja siledakoeline sinep. Kasuta toiduvalmistamisel ja Liharoogade lisandina.

Prantsuse sinep: tume, mahedamaitseline ja aromaatne. Maitsestatud ürtidega, kreemjas ja mahe. Sobib Linnuliha ja külma Liha juurde ning Majoneesi maitsestamiseks.

Ameerika sinep: mahe ja veidi magus, kasuta Burgerite ja Hot dog'ide maitsestamiseks.

Dijoni sinepi ajalugu. Juba 1390. aastal kehtestati Prantsusmaal range ettekirjutus, mille järgi tuli sinepit valmistada ainult kvaliteetsetest sinepiseemnetest ja kõige paremast äädikast. 16. sajandi lõpul asutati Orléans’is sinepivalmistajate gild. Aastal 1630 sündis samasugune Dijonis, kus poolteist sajandit hiljem määrati kindlaks ka kange sinepi põhiretsept, mille kohaselt sinep valmistati mustadest või pruunidest sinepiseemnetest ja valmimata viinamarjadest pressitud hapust mahlast (pr verjus).

Kuulsad Prantsuse sinepid. Tänapäeval kasutatakse kuldkollase värvusega Dijoni sinepis niihästi eelpool nimetatud mahla kui ka valget veini koos kooritud mustade sinepiseemnetega, Orléans’i sinep sisaldab kaua laagerdunud naturaaläädikat, tumepruun Bordeaux’ sinep aga koorimata sinepiseemneid ja kanget, kuid kääritamata viinamarjamahla. Meaux’ sinepis kasutatakse tavalist veiniäädikat, kõiki sinepiseemneid aga ei jahvatata, vaid osa nendest purustatakse, mistõttu on sinepi tekstuur teraline ning sinep kannab lisanime moutarde à l'ancienne ehk vanaaegne sinep. Sageli maitsestatakse sinepeid rohelise pipra, Vahuveini või ürtide seguga; taolisi sinepeid on meilgi suuremates poodides saada.

Sinepiseemned,

sinepi olulisim koostisaine, pärinevad sinepitaimelt ja võivad sordist olenevalt olla kas valged, mustad või pruunid. Neist esimesed on kõige mahedamad, teised kõige kangemad; kolmandad võib paigutada nende vahele. Läänemaailmas on sinepiseemneid ammustest aegadest kasutatud äädikahoidiste maitsestamiseks; Soome hoidiste kaudu hakkab see komme levima ka meil

.

Sinepipulber.

Enamasti valge ja pruuni sinepi kooritud seemnete segust valmistatud jahu on meil ja muidugi ka mujal kasutatud sinepiplaastrite valmistamiseks. Nii plaastri kui külma veega valmistatud pasta kujul tekitab sinep kehas kohaliku soojatunde, laiendades tõhusalt pindmisi veresooni ja kiirendades nõnda põletike paranemist ning lõõgastades pinges lihaseid. Ka jalgadele tehtud sinepivannid leevendavad valusid ja lõõgastavad lihaseid. Olge siiski sinepipulbri kasutamisel ettevaatlik, kuna üledoseerimine või mähise üleliia kaua pealhoidmine võib nahale tekitada tugeva ärrituse või isegi villid.

Sinepi valmistamine. Sinepijahu segamisel külma veega tekib sinepi ensüümide ja glükosiidide vahel vähemalt 10 minutit kestev keemiline reaktsioon, mille jooksul tekivad sinepile omased maitse- ja lõhnaomadused. Alles pärast seda võib lisada viinamarja-, laimi- või sidrunimahla, äädika, õlle või veini ning soola ja muud soovikohased maitseained. NB! Kuum vesi tapab ensüümid ja sinep jääb kehvavõitu.

Kasutamine. Maailmas kasutatakse sinepit märksa mitmekesisemalt, kui meil on harjumuspäraseks saanud. Üks tavalisemaid on liha ja kala marineerimine enne kuumtöötlemist, kuid sinepit lisatakse ka näiteks hapukapsale. Indias kuumutatakse sinepiseemneid selitatud võis seemnete lõhkemiseni ning kasutatakse seda võid roogade maitsestamiseks. Sinepipulbrit lisatakse täidetud munadesse, grillkastmetesse, salatikastmetesse ja ka majoneesi hulka, kusjuures viimasel juhul aitab pulber lisaks maitsestamisele kaasa ka õli ja munakollase emulgeerumisele ja segu püsivusele. USA-s kuulub rohke sinep Hot dogi ehk viinerisändvitsi juurde.

Sinepi sordid. Jahvatusastmest sõltuvalt võib sinep olla kas jämedateraline või peene tekstuuriga, maitselt kange, mahe või isegi magus; viimasesse liiki kuuluvad Soome ja Rootsi sinepid. Dijoni sinepi maitse võib varieeruda väga kangest kuni suhteliselt mahedani, kuid päris magus pole ta kunagi. Inglise sinepid on enamasti väga kanged, Saksa sinepite kangus võib aga suuresti varieeruda.

Kodutehtud sinep. Kallite välismaiste asemel võib iga sinepisõber õppida valmistama sinepit täpselt oma soovi järgi, sest maitsevariantide arv ulatub tuhandetesse. Arvestage aga seda, et sinep pole kohe pärast valmimist veel õige maitsega ning vajab järelvalmimiseks ja maitse pehmenemiseks vähemalt paar tundi. Seepärast maitsestage segu lõplikult alles pärast selle aja möödumist.

valge sinep

(Sinapis alba, syn.Brassica hirta) on 20-85 cm kõrguste püstise kareda varrega üheaastane rohttaim. Lehed on sulgjagused või lõhised, kanneljad, hõredalt karedakarvalised, õied kollased. Õitseb juunist sügiseni. Kasvab Eestis paiguti põlluumbrohuna. Kasvatamiseks sobib kerge viljakas muld. Paljundatakse seemnetega. Idanevus säilib väga kaua, kuni 11 aastat. Tõusmed tärkavad 3-6 päeva pärast. Külvatakse varakevadel avamaale või aasta läbi aknalauale potti.Värske salati saamiseks võib teha korduskülve 10-15 päevaste vahedega. Kuival ajal on vaja kasta, vastasel korral jääb lehemass väikeseks ja taimed hakkavad kiiresti õitsema.

Valge sinepi seemned sisaldavad 0,7- 1,4% eeterlikku õli. Seemnetest valmistatakse sinepit ja sinepiõli.

Valge sinepi noori lehti tarvitatakse salatina ja lisandina roheliste salatite juurde, lihatoitude maitsestamiseks ja võileibade katteks. Seemneid kasutatakse marinaadide valmistamisel ja salatite maitsestamisel. Purustatud seemned sobivad lamba- ja ulukipraadide maitsestamiseks.

Seemneid tuleb säilitamiseks HÄSTI kuivatada.

Dijoni sinep

2 sl valgeid sinepiseemneid

1,5 tl sinepipulbrit

2 sl vett

2 sl valget lauaveini

2 sl valget veiniäädikat

0,25 tl soola

paar näputäit jahvatatud kollajuurt ehk kurkumit

Jahvata seemned peeneks. Sega mõlemad jahud veega, kata toidukilega ja jäta mõneks tunniks seisma. Lisa ülejäänud ained ja töötle peenestajas või kannmikseris ühtlaseks. Lase mõned tunnid seista ja korrigeeri maitsestamine oma soovi kohaselt. Asjatundjate kinnitusel peaks sinepit laskma enne tarvitamist kaks nädalat laagerduda, kuid selle väite paikapidavust peate te küll ise järele kontrollima. Sinep säilib kinnises purgis külmkapis kuni kolm kuud ning on kõige tundlikum kuivamise suhtes.

http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=1460

http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=1463

http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=1461**