---
sõnastik
Soja on hinnaline valguallikas vt ka Sojakaste
Naisteleht
Corbis/Scanpix
Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Kirde-Hiinas Mandžuurias. Kuna Ida-Aasias on sojaoad rahvusliku köögi aluseks, siis pärineb enamik retsepte just Aasia köögist. Legendi järgi leidsid Põhja-Hiinas ringi rändavad nälginud talumehed metsikult kasvavaid taimi hernetaoliste teradega. Peale hinnalise taimse valgu allika toimib soja ka tõhusa loodusliku ravivahendina.
Soja mainib esimest korda kirjalikult Hiina imperaator Tsen Nung (2800 e.m.a), keda tuntakse “Hiina põllumajanduse isana”. Sajanditeks sai sojast hiinlaste põhitoidus ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja unikaalsete omaduste tundmine ning toiteväärtuse hindamine andis võimaluse valmistada sadu roogasid ning jäljendada looma- ja linnulihaliikide maitseomadusi.
Soja tähtsusest räägivad ka taimele antud nimed: Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Soja baasil saab valmistada väga erinevat tüüpi toiduaineid, millest olulisemad on Sojakaste, Miso, sojaoa Õli, sojajahu, sojapiim ja Tofu.
Misjonärid tõid soja Euroopasse 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimused ei olnud sojakasvatuseks rahuldavad. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmees Samuel Bowen, kes tõi sojaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765.
Sojauba sisaldab keskmiselt:
- valku 28-45%;
- taimset rasva 16-23%;
- süsivesikuid 14-20%;
- kiudaineid 5-9%;
- mineraale 3-6%.
Kuivatatud sojaubade valgusisaldus võib tõusta 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele.
Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal.
Sojavalk on raviomadustega, kui võtta arvesse tema kolesterooli langetavat ja aju kaitsvat toimet, aeglustades aju degeneratiivseid protsesse. Veel mainitakse kirjanduses soja peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet ning lahustavat/lagundavat toimet. Taimetoitlastele on soja heaks valgu ja rasva allikaks.
Sojaubades sisalduv rasv kujutab inimorganismi jaoks endast väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane Oliiviõliga — madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete vahekord. Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele, soodustades kaltsiumi jäämist luudesse.
Sojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini. Letsitiini vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja Kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.
Tänu suurele valgukogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid.
Ravimitööstuses kasutatakse soja toorainena mitmete preparaatide valmistamiseks. Selleks, et taimsed Valgud saaksid toetada ja kaitsta organismi, soovitavad toitumisteadlased päevas süüa 25 g sojavalku (100-300 g sojapiimatooteid). Soja väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.
Soja kasulik mõju tervisele
Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ning oluline osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs. Sojatoodete regulaarne söömine:
- alandab märgatavalt vere kolestoroolisisaldust;
- parandab südametegevust;
- mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt;
- soodustab seedimist;
- lagundab sapikive ja aitab ära hoida uute kivide teket;
- reguleerib veresuhkru sisaldust ja insuliini tootmist;
- vähendab vähki haigestumise ohtu;
- menopausis korvab edukalt looduslikke östrogeene;
- aitab ära hoida osteoporoosi;
- seob ja viib välja mürkaineid:
- tugevdab närvisüsteemi;
- sisaldab heas vahekorras omega-3 ja omega-6 rasvhappeid.
Sojatooted ise on kolesteroolivabad ja sojavalk ning fütoöstrogeenid langetavad kolesteroolitaset veres.
Kaasaegsed uurimused on näidanud soja võimalikku toimet rinnavähi ja eesnäärmevähi ärahoidmisel. Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal peale küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele — fütoöstrogeenidele.
Uuringud on kinnitanud, et just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitab soja ära hoida ka rinnavähi teket. Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba sajandeid, esineb naistel rinnavähki harva.
Laktoositalumatuse all kannatajatele on sojatooted heaks asendusaineks tavalistele piimatoodetele. Soja on abiks lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule.
Soja on asendamatu elujõu säilitaja vanemas eas, sest sojas leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toodetud naissuguhormoonidega. Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, sealhulgas luude hõrenemine, südameveresoonkonna-, vähi- ja seedehaigused.
Soja kaitseb luude hõrenemise eest, temas on ühendeid (isoflavoonid ja tsink), mis kindlustavad kaltsiumi salvestumise luukoes.
Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi.
Sojatooted on naistele asendamatud ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Menopausiga kaasnevad klimakteersed vaevused on tingitud just meessuguhormooni taseme tõusust organismis. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase.
Premenstruaalne sündroom on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju.
Sobib diabeetikutele ja salenejaile
Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliini taset. Tänu rasva- ja valgurikkusele on sojas vähe süsivesikuid. Sojatooted võib arstiga konsulteerimisel lülitada diabeetikule sobiva dieedi menüüsse, sojapiimatooted ei sisalda kolesterooli ning neis on tervislik taimse rasva sisaldus.
Soja on tänuväärt toiduaine tasakaalustatud dieedi osana. Sojas on arvestatavalt kiudaineid ja rikkalikult valku, mis annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada. Suure valgusisalduse tõttu leidub sojas vähe süsivesikuid, mis teeb sojatooted kaalujälgijatele eriti sobilikuks.
Tänu sojas leiduvatele fosforiühenditele puhastab see organismi mürgistest ainetest.
Liigtarvitamise riskid
TTÜ Tehnomeedikumi kardioloogiakeskuse juhataja Jüri Kaigi andmetel toob soja liigtarvitamine kaasa ka riske:
- 100 g sojavalguga omastab organism sama palju hormoone, kui on ühes antibeebipillis;
- liigse sojadieedi tagajärjel võib tüdrukutel tekkida varasem füüsiline küpsus kõikide selle tagajärgedega, poistel aga toimuda seksuaalse orientatsiooni muutus;
- täiskasvanud meestel võib liigne sojadieet ebasoodsalt mõjutada viljakust ja kilpnäärme funktsiooni, eakatel kiirendada aju vananemist.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.