Kasulikud arvud meeldejätmiseks

1 L värskeid seeni kaalub 300-500 g ning vastab 2-4 dl eeltöödeldud ning 40-50 g kuivatatud seentele. Seened sisaldavad sama vähe toiduenergiat kui köögiviljad, keskmiselt 30 Kcal/100 g. Proteiine on seentes 1-5%. Seened sisaldavad B-grupi vitamiine ning A-, D- ja C-vitamiini ning mineraalainetest rauda, vaske, tsinki, kaaliumi, mangaani ja seleeni, neis on ka kõrge kiudainesisaldus

Seente soolamiseks kasuta küllastunud lahust

Tõstamaa koduperenaise Efeline Liivi õpetuse järgi tuleb seeni soolata vaid jämeda soolaga, et see imenduks seene sisse pikkamisi.

Seeni kahesentimeetrise kihi jagu purki surunud, sellele näpuotsaga meresoola riputanud ja taas seenekorra laotanud Liiv ütleb, et nii lihtne see soolamine ongi, kirjutab Pärnu Postimees.

Tema lemmik on meresool ning näpuotsatäis on triiki teelusikatäis. Kokku kõlbab soolata kõiksugu seeni.

«Mulle ei meeldi seeni pesta, puhastan nad pintsliga,» räägib Liiv. «Kupatan seened kergelt läbi, pistan hõredast riidest kotti ja jätan mõneks tunniks või kogu ööks nõrguma. Purgi võtan seenekogusele vastava, kuid neid võib soolata ka söögikoguse kaupa väikestesse purkidesse.»

Kui soolaseened kipuvad pealt hallitama, on Liivi ütlust mööda tegu valesti tehtud soolveega. Soolvesi nimelt peab küllastunud olema.

Küllastunud soolalahuse jaoks täidab Liiv pooleliitrise purgi külma kraaniveega, lisab sellesse kolm supilusikatäit meresoola ning seda lusikaga veidi segades jätab purgi ööpäevaks seisma. Kui aeg täis ja purgi põhjas mõni soolakristall sädeleb, on lahus valmis. Kui põhi puhas, tuleb lahusele veel soola lisada.

«Soolaterad purgi põhjal näitavad, et lahus on küllastunud,» räägib Liiv. Ööpäevaga on jõudnud soolgi seenemahlas lahustuda. Soolalahust purki valades tuleb jälgida, et õhutühimikke ei jääks.