Kasvatamise alustamine

Spargel on mitmeaastane taim ja sellepärast tuleb kasvukohta hoolega valida. Kasvukoht peab olema soe ja tuulevaikne ning kasvualuses ei tohi olla mitmeaastaseid umbrohtusid. Spargel tunneb end kõige paremini huumuserikkas liivapinnases, mille pH-tase on vähemalt 6,5, see tähendab, et muld peab olema hästi lubjatud.

Spargel hakkab saaki andma alles mitme aasta pärast. Taime võib külvata seemnest või istutada peenrale istikud. Istiku kasvatamine enne peenrale istutamist kestab kaks aastat. Taimed istutatakse vakku, mille põhja on pandud huumuserikast komposti. Taimed istutatakse u 40 cm vahedega vähemalt 15 cm sügavusse vao põhja. Istutamisaasta sügisel täidetakse vagu mullaga. Mida sügavamale spargel istutatakse, seda paremini talub ta talvekülma. Istutamise ajal tuleb taimi korralikult kasta ja istutussuvel tuleb jälgida, et neil oleks piisavalt niiskust.

Sparglil lastakse kasvada ja juurestikku kasvatada vähemalt kogu istutamise aasta ja veel 1–2 aastat pärast seda. Kasvuperioodil taimi väetatakse ja rohitakse, sügisel korjatakse kokku küpsed võrsed.

Saagikoristus

Sparglit korjatakse esimesel saagiaastal (kui taim on vähemalt kolmeaastane) ühe nädala jooksul. Järgmistel aastatel võib saagikoristamisperioodi pikendada kuu ajani. Liiga pikalt kestev saagikoristamine vähendab taime süsivesikusisaldust ning seetõttu kannatab järgmise aasta saak. Saaki koristatakse paari päeva tagant; korjatavate võrsete sobiv pikkus on umbes 15 cm. Võrsed lõigatakse või murtakse maapinnalt või pisut altpoolt.

Väetamine

Kui spargel küpseb, kandub suurem osa toitainetest juurestikku. Saagiperioodi algul on toitained seal olemas, seetõttu on kasulikum väetada taimi kohe pärast saagikoristamist, mitte enne. Spargli väetamiseks sobib eriti hästi Biolani Köögiviljaväetis, milles on lisaks õigele toitainete suhtele ka hõlpsasti lahustuvat lupja mulla happelisuse vähendamiseks. Köögiviljaväetist antakse 2 liitrit/10 m² kohta.

Kasutamine

Spargel sisaldab palju vitamiine, kuid vähe energiat. Rohelist sparglit ei ole vaja koorida, vaid selle võib kohe salatisse hakkida. Sparglit võib ka kimpu seotuna aurutada ja süüa näiteks sulavõi või hapukoorekastmega. Sparglist saadakse hõrgutavat püreed eelroaks, samuti võib seda pakkuda juustuga paneerituna põhiroa kõrvale.

spargel

ladina keeles: Asparagus officinalis ssp. officinalis

inglise keeles: asparagus

Kuulus Afrodisiaak

Spargel on tuntud kui köögiviljade kuningas oma pehme konsistentsi ja maheda maitse poolest.

Spargli ostmisel jälgi, et spargli lõigatud otsad on värsked, siledad ja heledad, spargel ise on mahlane ja mitte kortsus või pragunenud. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult.

Spargel sisaldab rikkalikult valke, mineraalaineid (fosfor, kaalium, naatrium ja Raud), C-vitamiini, A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on roheline spargel.

Kasutamine:

Keeda kiirelt, pistes esmalt alumise osa keevasse vette, kuhu on ka pisut Soola, Oliiviõli ja Suhkrut lisatud. Hauta 15-20 minutit, või prae pannil 5-10 minutit, olenevalt spargli jämedusest. Spargel on valmis, kui selle jämedam osa katsudes pehme tundub.

Spargel on kõige maitsvam, kui ta on värske, lihtsalt valmistatud ja serveeritud kas külmalt või kuumalt.

Sobib hästi Kala, singi ja Munaga.