Pärineb Vahemeremaadelt ja Väike - Aasiast. alates 15. sajandist kasvatatakse teda laialdaselt Euroopas. Spinat on erakordselt kõrge vitamiinide ja mineraalsoolade sisaldusega köögivili. Ta sisaldab rohkesti karotiini E, K ja C- vitamiini. Mineraalsooladest sisaldab eriti rohkesti kaaliumi, Rauda, joodi, fosforit ja Kaltsiumi. Et spinatis on rohkesti oblikhapet ei soovitata teda süüa väga palju korraga ja liiga sagedasti. Spinatitoitudele on soovitatav lisada Piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba Oblikhape ja muudab viimase organismile kahjutuks. Kõrge rauajoodi ja kaaliumi sisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust.

Spinatilehti on sobib tarvitada tervelt, et paremini säilitada nendes vitamiine. Toitude vitamiinisisalduse suurendamiseks lisada keedetud roogadele 1/5 spinati kogusest toorelt peeneestatult. Taimedel lõika ära juured ja rebenenud lehed ning pese. Spinati toitudele on sobiv lisada looduslikke söödavaid rohttaimi, nagu Kõrvenõges, Naat jpt.

Maitsestamiseks sobib Ingver.

Eelkõige on spinat hinnatud mineraalsoolade ja vitamiinide rohke sisalduse poolest.

Aedspinat (Spinacia oleracea), mida ta­valises kõnepruugis lihtsalt spinatiks kutsutakse, on lühikese kasvuajaga, reeglina kahekojaline köögiviljataim. Emastaimed on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed ning on seetõttu köögiviljana väärtuslikumad.

On aga aretatud ka ühekojalisi või osaliselt ühekojalisi sorte, millel emas- ja isasõied paiknevad samal taimel.

Tänapäeval kasvatatakse spinatit kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades. Euroopas on suuremad spinatitootjad ja -eksportijad Itaalia ning Prantsusmaa.

Mahl eriti tervislik

Toiduks tarvitatakse noorte taimede lehti peamiselt keedetult ja konserveeritult mitmesuguste roogade (suppide, hautiste, kastmete jne) valmistamisel. Väärtuslik on spinat ka toorelt salatina või toitude lisandina.

Väga tervislik on spinatimahl. Tööstuslikult toodetakse spinatipulbrit jt kuivprodukte, samuti mahla, märgkonserve ja külmutatud tooteid.

Sakslaste rahvasuu ütleb, et “spinat asendab poolt apteeki”. Lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.

Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga tervislik kehvveresuse korral. Avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele. Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ning on seetõttu väga kasulik laste toitlustamisel.

Spinati lehed sisaldavad rohkesti ka C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.

Spinati kõrget dieetilist väärtust kahandab mõnevõrra rohke oblikhappe sisaldus. Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate.

Üldiselt pikapäevataim

Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 3–4° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 20–22°. Tõusmed taluvad külma –5 kuni –6°, leherosett isegi –8 kuni –10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°.

Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla.

Sorte rohkesti

Koduaias saab spinatit edukalt viljelda nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina. Värsket sõnnikut saanud maale spinatit külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti maitsele.

Viljeluses olevaid spinati sorte on tänapäeval rohkesti. Vanadest sortidest on meil tuntud “Viroflay”, “Viktoria” ja “Juliana”, uuematest “Dominant”. Uutest hübriidsortidest, mis päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt reageerivad ja mida seetõttu ka suvel edukalt viljelda saab, väärivad tähelepanu “Redy” F1, “Rico” F1, “Spalding” F1, “Spinnacker” F1 ja “Spokane” F1.

Suvekuudel asendab aedspinatit hästi Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik (Tetragonia expansa). Botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole (kuuluvad hoopis eri sugukondadesse), kuid on üsna sarnased biokeemilise koostise poolest. Sorte teada ei ole.

Toiteväärtuselt ja maitselt jääb Uus-Meremaa spinat siiski aedspinatist veidi maha. On aga sellest kuni kolm korda saagikam. Ta on ka pikema kasvuajaga (tärkamisest saagi alguseni 50–70 päeva), kuid saaki saab koristada korduvalt hilissügiseni.

Meie oludes tuleks teda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest. Erinevalt aedspinatist on Uus-Meremaa spinat külmaõrn, mistõttu istikud võib avamaale istutada alles pärast öökülmaohu möödumist

Leopold Meensalu,

hortoloog

Spinat

on leherikas roheline maitseköögivili, mida tarvitatakse täidisena erinevate liharullide/rulaadide valmistamisel. Sobib broileri- ja sealihaga.

spinat

ladina keeles: Spinacia oleracea

inglise keeles: spinach

KUIDAS KASUTADA?

Spinatilehti tarvitatakse enne õisikute moodustumist. Spinatit süüakse nii värskelt kui ka kuumutatult. Sobib suppidesse, salatitesse, hautistesse, vormiroogadesse, pannkookidesse, aedvilja- ja kartulipüreedesse, kuklitesse. Maitsev lisand kala- ja liharoogadele.

MIDA SISALDAB?

100g spinatis on vett 91,6%, valke 2,9g, rasva 0,3g, süsivesikuid 3,5g, kiudainet 2,6g ja kaloreid 23. Spinatis on rikkalikult foolhapet, A vitamiini, kaaliumi ja magneesiumi, samuti rauda, kaltsiumi, fosforit, tsinki ja vaske.

MIKS KASULIK?

Tänu suurele joodi ja kaltsiumi sisaldusele soodustab spinat vereloomet.

KUIDAS SÄILITADA?