Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged.

Ajalugu

Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad.

Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'.

Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.

Tomatikasvatus

Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USA–s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.

Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja– ja Lõuna–Ameerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.

Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.

Tomatisordid

Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.

Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja

Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.

Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti

Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.

Kahjurid ja haigused

Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.

Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.

Biokeemiline koostis

Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.

Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).

Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.

Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B–rühma vitamiinid, C–, E– ja K–vitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.

Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.

Kasutamine kulinaarias

Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.

Tomat on oluline Konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse Püreed, pastat, kastmeid (nt Ketšupit) ning konserve.

Tomat

ladina keeles: Lycopersicon esculentum

inglise keeles: Tomato

Lõuna-Ameerikast pärit tomat on üks olulisemaid kasvuhoonetaimi Eestis. Tomatid on Pommu ja Kartuli sugulane.

Tavaline tomat on keskmise suurusega ja ümmargune, umbes Ø 4-6 cm. Suured nn lihatomatid on umbes Ø 10 cm. Väikeseid ja magusaid Ø 2-3 cm tomateid tuntakse kirsstomati nime all. Kokteiltomatid on viimastest veidi suuremad. Tuntud on veel

Ploomtomatid ja pirnikujulised väikesed pirntomatid. Hispaanias on hiljuti aretatud mustaviljaline

Kumato.

Tomatid ei pea alati punased olema - leidub ka

kollaseid ja oranže tomateid, mis on maitselt veidi mahedamad.

Tomatitele annab nende punase värvi Lükopeen, mis uurimuste kohaselt aitab ennetada teatud vähke ning südame- ja veresoontehaigusi.

Tomateid kasutatakse toiduvalmistamisel mitmeti. Võib lisada niisama toorsalatitesse, neid võib Grillida, hautada või täita. Sobivad pitsadesse ja vormiroogadesse, suppidesse, kastmetesse ja mahlateoks.

Rohelisi tomateid võib kasutada hoidistamisel.

Kirsstomatid võib serveerida Kokteil- või Juustulaual, samuti roogade kaunistamiseks.

Tomatite säilitamiseks on parim temperatuur 13˚C. Kui sellist võimalust ei ole, siis eelistada tuleks pigem liiga sooja kui liiga külma hoiuruumi. Külmkapis kaotab tomat kiiresti oma maitse ja kõvaduse.

Tegelikult tuleb siin peatükis kõigepealt juttu Itaalia järjekordsest maailmakuulsast suurhõrgutisest ehk päikesepaistes kuivatatud tomatist, seejärel aga leiate õpetust, kuidas seda hoidist Maarjamaa tingimustes saaks järele teha.

Tomatihoidised. Itaalia perenaine vajab värskeid tomateid või mingit tomatihoidist vähemalt kord päevas. Lõunapoolsete regioonide elanikud, kes tomateid ise kasvatavad, varuvad seepärast endale talveks vähemalt 150 liitrit hoidiseid – terveid kooritud tomateid tomatimahlas, purustatud tomatit, tomatipüreed, - mahla ja - pastat. Nendele lisaks seisavad iga majapidamise hoiuruumis suured saviastjad, mis sisaldavad päikeses kuivatatud tomatipoolikuid koos Kapparite, Pune, Basiiliku, Tšillipipra või muude meelepäraste maitselisanditega; kogu see värvi - , maitse - ja aroomiküllus on uputatud heasse Oliiviõlisse. Itaallased kutsuvad seda hoidist pomodori secchi (kuiv tomat) ning pruugivad seda kas lihtsalt Antipastoks ehk eelroaks või söövad koos leiva ja juustuga; muidugi on pomodori secchi kasutatav ka kõikides teistes roogades, kus tavaliselt tomatit pruugitakse. Niihästi õli kui ka tomatipoolikud on nii teineteise kui maitselisandite lõhnast ja maitsest põhjalikult läbi imbunud ning annavad kas koos või eraldi kasutatuna võrratu maitse nii Pastaroogadele, Pitsadele, salatitele, Vinegrettkastmetele, piruka - ja pastapadjakeste täidistele jm.

Meie tingimustes pole küllaldaselt päikeselisi päevi ning ka päikesekiirguse intensiivus pole meie laiuskraadidel võrdne Sitsiilia omaga. Sellest hoolimata võiks hakkajam kodukokk katsetada tomatite ahjukuumuses kuivatamist.

Ahjus kuivatamine. Kõige paremini sobivad kuivatamiseks piklikud nn Ploomtomatid, nende puudumisel võiks valida mitte väga suured ümmargused viljad; kuivamistulemuste ühtluse huvides peaksid ühes partiis kuivatatavad viljad olema võimalikult ühesuurused. Et töö ja ka kasutatud materjal tühiste asjade pärast luhta ei läheks, tuleks võtta tarvitusele lihtsad ja vähe vaeva nõudvad puhtusemeetmed, millest olulisim on säilitusanumate hoolikas pesemine ja ahjus steriliseerimine; ka tomatite eelnev hoolikas pesemine ja köögipaberiga kuivatamine pole sugugi tähtsusetu toiming.

Toiduks tarvitamine. Kuna see, mis tomatitest välja auras, oli vesi, võib ükskõik millises kuivamisastmes vilju vees leotamise teel uuesti paksuks ajada. Värske tomati maitse taastumist loota ei maksa, siiski on leotatud ja seejärel ribadeks lõigatud tomat suurepärane komponent väga paljudes roogades nagu Pitsa, Pilaff, Vinegrettkastmed, kastmed, võileivakatted ja määrded, maitsevõid, kuumad ja külmad tomatikastmed, salatid, pastaroad jne.

Kergelt nahkjad viljad on suurepärane suupiste nii kaalujälgijale kui igaühele, kes sageli midagi näksida või närida ihkab. Päris krõbedaks kuivanud viljad (ka piprakaunad) võib peeneks jahvatada ning kasutada toitude maitsestamiseks kas pulbrina või koos vähese veega pastaks segatuna. Ja muidugi sobivad kaks kuivemat tomativarianti suurepäraselt kuulsaks õlihoidiseks, mille valmistamine käib õige lihtsalt: pakkige kuivad tomatid purki, raputage vahele kuivi pitsaürte (Pune ja Basiilik) või samade ürtide värskeid lehti ja võrseid; lisage soovi korral mõned terved röstitud või viilutatud värsked küüslauguküüned või tshillipipra tükikesed. Täitke purk oliiviõliga või taimeõliga. Säilitage purki külmkapis, kus ta säilimisaeg on praktiliselt piiramatu; laske enne esimest kasutamist nädal-kaks maitsestuda. Kasutage ära niihästi tomatid kui ka maitsestunud õli, mis suurepäraselt sobib igaks otsatarbeks, eriti hästi muidugi vinegrettkastmetesse.

Tomat ja kaunpipar.