Vesi

Page history last edited by Anonymous 1 yr ago

---

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y

Vesi

• Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.

• 80% Maakerast on kaetud veega.

• Vaid 3% maailma vetest on magevesi, ülejäänud 97% asub meredes ja ookeanides. • Suurimad magevee varud on jääliustikud

• Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris.

• Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett

• 70% mageveest kulub põldude niisutamiseks.

• Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid.

• Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala.

• 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%.

• Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega.

• Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb.

• Sama organisatsioon soovitab individuaalse veevajaduse välja arvutamiseks jagada kehakaal kaheksaga. Saadud arv näitab, mitu klaasi vett tuleb päevas juua.

• Kohv, coca-cola ja alkohol aitavad kehast vett välja viia. Neid tarvitades tuleb joodava vee hulka suurendada.

• Taimetee ja puuviljamahla võib arvestada päevas joodava vedeliku kougse hulka.

• Erinevalt teistest jookidest ei anna vesi organismile kaloreid, kuid on organismile hädavajalik toitaine.

• Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida ka organismi mineraalainete vahetust.

Vaata lisaks:

http://www.varskavesi.ee

Vesi on elu

Kai Soop, perearst: Inimorganismist moodustab vesi kuni 75% – kõige rohkem on seda veres, lihastes ja nahas, kõige vähem on vett rasvkoes. Vee kogus inimese organismis sõltub soost, vanusest ja inimese paksusest: vesi moodustab kehast kõige suurema osa lastel, naistel on kehas vähem vett kui meestel ja täidlastel vähem kui kõhnadel.

Kõik biokeemilised protsessid organismis toimuvad vesilahustes. Vesi võtab osa toitainete viimisest kõikidesse organismi osadesse ja kudedesse ning ainevahetuse jääkproduktide eemaldamisest. Vesi hoiab füsioloogilist tasakaalu ning on oluline ka püsiva kehatemperatuuri säilitamisel. Mida veerikkam on organism, seda kiirem ja intensiivsem on ainevahetus.

Kui söömata võib inimene vastu pidada umbes 30 päeva, siis ilma veeta vaevalt üle kolme päeva.
Inimese päevane veevajadus sõltub vanusest, kliimast, tööst ja tervislikust seisundist.
Veetarve tõuseb palavaga ja füüsilise pingutuse korral. Samuti vajab organism rohkem vedelikku palaviku ja kõhutõbede puhul.

Esimeseks märguandeks vedeliku tasakaalu häirumisest on janu tekkimine. Tõsisema veekaotuse puhul kiireneb südametegevus, tõuseb kehatemperatuur, tekivad hingamisraskused. Pidev vedelikudefitsiit organismis tingib kontsentreerituma uriini, mis omakorda annab võimaluse soolade ladestumiseks ja kusikivide tekkeks.
Samas pole ohutu ka arutu veetarbimine. Näiteks destilleeritud vee joomisel suurtes kogustes koos samaaegse nälgimisega lahjeneb organismis olev vedelik, säärane keskkonnamuutus põhjustab aga rakukahjustusi.
Liigne veetarbimine aga koormab nii neerusid kui ka südant.

Keskmiselt vajab inimene päevas 2,5 liitrit vett. Tervet seda kogust ei ole vaja juua, osa vajaminevast veest saab inimene toidust. Loomulikult tuleb arvestada ka veekaotust palaviku, füüsilise töö või kuuma ilma korral. Organismil kulub rohkem vedelikku ka ravimite manustamisel, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid organismile vastuvõetavamaks muuta.
Üle 50-aastased inimesed võiksid tarvitada kaheksa klaasi vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad organismis tekkida elulised häired, ka südamehäired.

Millist vett siis tarbida? Kas eelistada kaevu-, kraani- või pudelivett? Igati tark tegu oleks lasta oma joogivett laboris uurida, sest lisaks potipõhjale sadestuva kaltsiumi ja raua võib vees leiduda ka palju tervisele mittekasulikke lisandeid (nitraatidest kuni otseste haigusetekitajateni). Kõike neid pole võimalik eemaldada filtrites ega keetes.

Kuigi väidetavalt on meie linnades kraaniveed kas kloreeritud või osoneeritud ja peaks vastama Euroopa Liidu direktiividele, siis hommikul kraani lahti keerates ütleb oma nina, et targem oleks juua pudelivett. Kindlasti on mõttekas otsustada pudelivee kasuks ka turismireisidel, eriti soojadesse maadesse. Pudelivesi peaks olema kindlasti kaasas väikeste lastega reisides, isegi Eesti piires.

Millist pudelivett juua?
Pilk veepudeliriiulitele võtab silme eest kirjuks: enamusel kõigil kiri “mineraalvesi”, suur osa neist on karboniseeritud, aga leidub ka ilma gaasita vett. Millist valida, olgu küll igaühe enda valida.

Mõnda asja võiks vett ostes siiski tähele panna.
Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud. Gaseeritud vesi ergutab seedekulgla limaskesti, tõhustab soolte tööd ning soodustab toitainete imendumist ja mao tegevust. Seepärast ei sobi gaseeritud vesi neile, kel on tundlik magu või maohaavad. Samuti ei soovitata gaseeritud vett juua kõhulahtisuse korral.
Hommikul enne sööki joodud klaas kihisevat mineraalvett soodustab aga soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisust.Süsihappegaas mõjub suus värskendvana ja stimuleerivana, seetõttu tundub mullivesi jahedamana.

Veest saab inimene umbes kümnendiku kehale vajaminevatest mineraalainetest.
Kindlasti peab pudelisildilt vaatama vee soolasisaldust, eriti naatriumisisaldust. Väga madala mineraalsoolade sisaldusega vees on sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta, keskmise mineraalsoolade sisaldusega vees on mineraalsooli kuni 1000 mg/l, suure soolasisaldusega vees üle selle. Kuigi suur naatriumisisaldus vees (üle 200 mg/l kohta) soodustab seedimist, ei ole sellist vett soovitatav juua kõrge vererõhu korral.
Kaaliumirikas vesi parandab südametegevust ja aitab organismist välja viia liigset naatriumi (eriti oluline kõrgvererõhutõve puhul).

Oluline mineraalaine on ka magneesium, seda just närvisüsteemile. On täheldatud, et sealmail, kus inimesed tarbivad kaltsiumi- ja magneesiumirikast vett, esineb vähem südame- ja veresoonkonnahaigusi.
Üle 30-aastastel naistel on kasulik juua suurema kaltsiumisisaldusega vett, et ennetada osteoporoosi.
Poelettidelt ja apteekidest võib leida ka raviotstarbelisi mineraalvee sorte (Fuldataler "Natürliches Mineralwasser", Fuldimo "Irisquelle", Sajanskaja, Jessentuki-4, Boržom, Poljana jt). Ravitoimega mineraalvete peamisteks näidustusteks on kroonilised maopõletikud, sapiteede- ja maksahaigused ning ainevahetushäired. Nende tarvitamiseks küsige nõu perearstilt.

Et suvekuumuses mitte päikesepistet või kuumarabandust saada, on arukas veepudel alati ligi hoida ja sealt väikeste lonksudena aeg-ajalt suud kasta. On ju mineraalvesi suurepärane janukustutaja.
Nii et veepudel kotti ja suvele vastu!

Vesi

Gaseeritud vett kasutatakse soodavee ja tooniku tootmisel. Viimaseid tarvitatakse long drinkide valmistamisel ning puuvilja maitselisandiga on ta aluseks parimate limonaadide ja teiste puuviljajookide tootmisel.