Vorst on kodukoka jaoks üks võimalustest soe lõunasöök, eine või oode kiiresti ja vaevatult lauale saada.

Omadused.

Meil turustatavad vorstid, kui mõned toorgrillvorstid välja arvata, on alati kas keedetud või mõnel teisel viisil (nt suitsutamise teel) muudetud söödavaks ilma eelneva lisatöötlemise vajaduseta. Siiski on nii mõnedki vorstid oluliselt maitsvamad, kui neid kas keevas vees, pannil, grillis või ahjus läbi kuumutada. Nende hulka kuuluvad (juustu)viinerid ja sardellid ning grillvorstikesed.

Eripära.

Vorstide, eriti keeduvorstide puhul ei tohi kunagi unustada nende petlikku olemust. Näiliselt puhtast tailihast koosnev mahlane viiner võib sisaldada uskumatus koguses peidetud rasva. Just peiterasv teebki keeduvorstid nii mõnusaks ja mahlaseks; taisest veiselihast tehtud sardell aga on kõva ja puine. Kui soovite päevast kalorimäära piirata ja/või vähendada tervisele kahjulike loomsete rasvade osakaalu toidusedelis, tuleks vorstitarbimist kõvasti piirata.

Kasutamine.

Ãœhes heas keeduvorstis peaks Nõo Lihatööstuse tehnoloogi Anne Vära sõnul olema liha vähemalt 55%. Paraku on Rakvere lihakombinaadi Lastevorstis näiteks 32% sea- ja 15% veiseliha; Wõro Kommertsi Lastevorstis 29% sea- ja 10% kalkuniliha; Filee lihatööstuse Lastevorstis 3% sealiha, põhiaine on kana lihasmagu või kanaliha (27%). Ãœlejäänud koostisained on vesi, tärklis, sojavalk, seakamar, maitse- ja säilitusained, ilusa roosa värvuse annab vorstidele Naatriumnitrit.

Valitsuse vorstimäärus ehk «Koostisosana esitatava liha rasvasisalduse piirmäärad ja valmistoote lihasisalduse arvutamise juhend» ei sätesta, kui palju peab keeduvorstis liha olema. Seadus nõuab vaid, et lihasisalduse protsent vorstis oleks toote etiketil kirjas. Seadus nõuab ka, et vorsti lihasisalduse arvestamisel ei tohi mehaaniliselt konditustatud lihamassi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ega pöialiigeselihaseid ja saba vorstietiketil lihaks nimetada. Liha hulka arvestatakse aga vahelihas ja mälumislihased.